Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsikriis võib tähistada globaalset majanduslangust

    Augusti keskpaigast alates on maailma finantsturgude analüütikud seisnud silmitsi ebameeldivalt vastuoluliste andmetega. USA majandus liigub juba mõnda aega imelisel kursil kõrge majanduskasvu ja madala inflatsiooniga. Samas on suurte Saksa ja Jaapani majanduste olukord nõrk ning Euroopas lisandub sellele läheneva rahaliidu probleem. Aasiat häirib omakorda sealseid tiigermajandusi tabanud tugev kriis. Kõik see on muutnud nii valuuta- kui väärtpaberiturud äärmiselt volatiilseks. Rünnak Hongkongi vastu
    Hongkong oli senisest Kagu-Aasia kriisist suhteliselt puutumata jäänud kuni eelmise nädala lõpuni. Sealse valuuta jäik seotus USA dollariga tegi temast aga hea sihtmärgi valuutaspekulantidele. Kolmapäevase ja neljapäevase võitluse käigus Hongkongi dollari pärast viis sealne keskpank rahaturu intressimäärad üles ligi 300 protsendini ning ostis üles iga HK dollari nominaalis võlakirja, mis turule tuli. See andis aga ränga hoobi börsile.
    Reedel tundus hetkeks, et Hongkong on halvimast üle saanud, kuid teisipäeval vallandus uus müügilaine, mis omakorda mõjutas rängalt muid maailma turge.
    Maailma majandusel on hetkel kaks mootorit -- USA ja Kaug-Ida. Aasia suurim majandus on viimaste aegade suurimas kriisis, mida omakorda süvendab väiksemate naabrite süvenev nõrkus -- Aasia riikide majandussidemed on küllaltki tihedad. Hongkongil omakorda on kriisi senises käigus olnud omamoodi ohutu sadama roll, mida naabrite hädad suuremat mõjutada ei suutnud
    Langus Hongkongis vallandas omamoodi allakäiguspiraali -- teised Aasia turud kukkusid Hongkongi tõttu, Euroopa langes, sest Aasia langes ning päeva jooksul viimasena alustav USA võttis maailma turgude liikumise järgi suuna alla.
    USA juhtide, eeskätt Alan Greenspani ees seisab tõsine probleem. ASEANi maad annavad ligi kolmandiku USA ekspordist ning seetõttu on sealse kriisi mõju USA majandusele täiesti otsene.
    Ühendriikide majandus on kasvanud Fedi maitse kohaselt selgelt liiga kiiresti. Nüüd on föderaalreservil põhjust karta ilupildi kiiret muutumist halvaks unenäoks ning kiusatus intressimäärade tõstmiseks on suur. Majanduse arengu seisukohast võib see osutuda isegi hädavajalikuks. Samas võib see samm süvendada kriisi Aasias ning tekitada tõsiseid probleeme Euroopas. Intressimäärade tõstmine suurendaks ka survet infarktieelses seisundis viibivatele USA väärtpaberiturgudele, kus esmaspäevane langus ei toonud erinevalt 1987. aasta kriisist küll kaasa paanikat, kuid jõudis sellele õige lähedale.
    Väärtpaberianalüütikute arvates sõltub USA turgude saatus siiski põhiliselt väikeinvestoritest. Viimaste aastakümnete turutõus on saavutatud tänu märkimisväärsele väikeinvestorite lisandumisele. Kui nüüdne järsk langus peletab väikeinvestoreid märkimisväärsel hulgal turust eemale, pole kiireks kosumiseks vähimatki lootust.
    Euroopa suurim majandus, Saksamaa vaevleb ühinemisjärgsete probleemidega. Ka ülejäänute ees seisab ülesanne kohandada majandus läheneva EMU nõuetega, mis suurendab pingeid nii riikide sees kui vahel. Eeskätt tähendab see vajadust pingutada monetaarset püksirihma, mis tähendab tõenäoliselt kuldsete börsiaastate lõppu.
    Eestile tähendas viimane börsikriis jäist meeldetuletust, et kuulume samasse maailma, kuhu kõik teisedki riigid. Senised kõikumised on olnud lääne turgude käitumisest praktiliselt sõltumatud. Need pole olnud piisavalt suured, et panna Eestis tegutsevate välisinvestorite kirjut massi tegutsema ühtselt.
    Väärtpaberiturgude langusel võib olla aga tunduvalt kaugemale ulatuvaid tagajärgi kui siinse tõusueufooria lõpp. Võiduga valuutaspekulatide üle Hongkongi hädad alles algavad ning tema nõrkadest naabritest ning Jaapani tugevusest sõltub Aasia kriisi lõpp. Ka USA majanduse kasvutempo peab ilmselt alanema. Varem või hiljem on föderaalreserv sunnitud olukorra stabiliseerimiseks intresse tõstma ning tänavune majandusime leiab oma lõpu.
    Euroopa pole suurt majanduskasvu ammu näidanud, kuid jahtumine Aasias ning USAs võib tähendada ka sealsetele majandustele halbu aegu. Eriti kui arvestame ühisrahale ja euroliidule tehtavate kulutuste kasvu. Seega võib 1998. aasta kaasa tuua senise majanduskasvu aeglustumise kogu maailmas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Balti börsid jätkasid tõusuvees
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna taas tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,14% plussis. Riia börs tõusis enim 1,89%, Tallinna börs kerkis 0,15% ning Vilniuse börs muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.