Kütuse erimärgistamise protseduur on veel segane

Politseiameti korrakaitse liikluse järelevalve korraldamise büroo komissar Villu Vane ütleb, et politsei hakkab kütuseproove võtma spetsiaalse süstla ja voolikuga autode kütusepaagist. Ta lisab, et seadus näeb ette ka võimaluse kontrollida ahjukütust küttesüsteemides. «Seda maanteedel teha ei saa,» tunnistab ta.

Vane kurdab, et seni pole kindlaks määratud laboreid, kes hakkavad kütuse analüüse tegema. «Loodan, et need saavad esimeseks jaanuariks määratud,» ütleb Vane.

Politseil pole praegu kütuseproovi võtmise vahendeid, räägib Vane. Politsei puhul pole tema sõnul ka kindel, kes nende vahendite ostu finantseerib.

Pärna hinnangul võiks riik olla see initsiaator, kes paneb kokku töögrupid, mis töötaksid välja praegu veel puuduvad seaduslikud aktid ahjukütuse värvimise reeglite kehtestamiseks. Pärn leiab, et neid seaduslikke akte ei saa välja töötada ja muuta kütusefirmad.

«Ma nõustun täiesti politsei tõstatatud probleemidega,» lausub Pärn.

Kuna laevaomanikud ja raudteevedusid teostavad firmad ei soovi oma transpordivahendeid ära määrida, hakatakse ahjukütust värvima suurelt jaolt Eestis. Praegu pole veel ära määratud ka seda, kas ahjukütust lubatakse värvida autopaagis või tohib seda teha ainult suurtes tsisternides.

Tallinna tehnikaülikooli ning keemiainstituudi kütusekeemia professor Leevi Mölder lausub, et hoolimata vedelkütuse erimärgistamise seaduse vastuvõtmisest ei ole välistatud, et pettused jätkuvad. «Keemikute käes pole midagi võimatut,» ütleb Mölder.