Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütuse erimärgistamise protseduur on veel segane

    Politseiameti korrakaitse liikluse järelevalve korraldamise büroo komissar Villu Vane ütleb, et politsei hakkab kütuseproove võtma spetsiaalse süstla ja voolikuga autode kütusepaagist. Ta lisab, et seadus näeb ette ka võimaluse kontrollida ahjukütust küttesüsteemides. «Seda maanteedel teha ei saa,» tunnistab ta.
    Vane kurdab, et seni pole kindlaks määratud laboreid, kes hakkavad kütuse analüüse tegema. «Loodan, et need saavad esimeseks jaanuariks määratud,» ütleb Vane.
    Politseil pole praegu kütuseproovi võtmise vahendeid, räägib Vane. Politsei puhul pole tema sõnul ka kindel, kes nende vahendite ostu finantseerib.
    Autode kütusepaagist võetavat proovi on võimalik kõigepealt visuaalselt võrrelda. Kui inimene ei eita, et ta on kütusepaaki valanud muud kui diislikütust, ei näe ma vajadust kütuseproovi laboratooriumisse saata, ütleb Vane.
    Vedelkütuse erimärgistamist kontrollib neli ametkonda. Tolliamet kontrollib tolliterminaalist välja minevaid koguseid, maksuamet ning tarbijakaitseamet seda kütust, mida müüakse avalikes bensiinijaamades, liikluspolitsei kütusepaakides olevat kütust.
    Ahjukütust kasutavad peamiselt suured veoautod, paljud paketiautod ja küllalt paljud sõiduautod. Võib eeldada, et selle kütusega sõidavad siiski eelkõige vanemad sõidukid.
    Kui inimesel on valida diislikütuse ja ahjukütuse vahel, siis suuremate kütusekoguste puhul tuleb ahjukütus märksa odavam. Näiteks on väidetud, et ahjukütust kasutavad taksojuhid, kes sõidavad tavakodanikest palju rohkem. «Eelkõige kehtib see vanemate taksode kohta,» kommenteerib Villu Vane.
    Vane sõnul pole seni aga keegi koostanud uuringut, millised sõidukid kasutavad ahjukütust, millised diislikütust.
    «Tegelik pilt selgub loomulikult siis, kui me hakkame autosid kontrollima,» lausub Vane. «Seni, kuni ahjukütust ei värvita, on nende eristamine raske.»
    Ahjukütuse avastamisel määratav karistus sõidukijuhile on 200--300 päevapalka ehk 5600--7800 krooni.
    Õliliidu tegevdirektor Henn Pärn ütleb, et kõige rohkem teeb talle muret riigi passiivsus kütuse erimärgistamisega tegelemisel.
    Pärna hinnangul võiks riik olla see initsiaator, kes paneb kokku töögrupid, mis töötaksid välja praegu veel puuduvad seaduslikud aktid ahjukütuse värvimise reeglite kehtestamiseks. Pärn leiab, et neid seaduslikke akte ei saa välja töötada ja muuta kütusefirmad.
    «Ma nõustun täiesti politsei tõstatatud probleemidega,» lausub Pärn.
    Kuna laevaomanikud ja raudteevedusid teostavad firmad ei soovi oma transpordivahendeid ära määrida, hakatakse ahjukütust värvima suurelt jaolt Eestis. Praegu pole veel ära määratud ka seda, kas ahjukütust lubatakse värvida autopaagis või tohib seda teha ainult suurtes tsisternides.
    Tallinna tehnikaülikooli ning keemiainstituudi kütusekeemia professor Leevi Mölder lausub, et hoolimata vedelkütuse erimärgistamise seaduse vastuvõtmisest ei ole välistatud, et pettused jätkuvad. «Keemikute käes pole midagi võimatut,» ütleb Mölder.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: keskmine palk jätkab rallit
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Euribor ja kõrged hinnad mitmekordistasid koduostjate kulusid
Viimase aastaga kiires tempos kasvanud kuue kuu euribor jõudis reede õhtuks 3,76%ni. Selline tõus on mitmekordistanud kinnisvara ostmisega seotud kulusid, mida pole leevendanud ka langenud kinnisvarahinnad.
Viimase aastaga kiires tempos kasvanud kuue kuu euribor jõudis reede õhtuks 3,76%ni. Selline tõus on mitmekordistanud kinnisvara ostmisega seotud kulusid, mida pole leevendanud ka langenud kinnisvarahinnad.
Erdogani võit kergitas Istanbuli börsi ja viis Türgi liiri rekordmadalale
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Milline on ettevõtte tulevikukindluse valem?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Maxima laenab pankadelt 100 miljonit
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Sergei Anikin lahkus pangandusidust Tuum "Oskasin õigel ajal astuda kõrvale"
Ligikaudu aasta tagasi idufirmat Tuum juhtima läinud Sergei Anikin lahkus ametist.
Ligikaudu aasta tagasi idufirmat Tuum juhtima läinud Sergei Anikin lahkus ametist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.