Tiit Vähi piirdub mängudega börsil

Tiit Vähi ise ei soovi oma äritegevusest kõnelda ja palub ühendust võtta kahe kuu pärast. «Enne rääkimist peab midagi ka korda saatma,» tõdeb endine peaminister, viidates sellele, et ta vabanes riigikogu liikme staatusest alles septembri alguses. Tema kälimees, ASi Valga Grupp juhatuse esimees Jaak Raudsepp lisab, et ettevõtte tegevus piirdub esialgu Eestiga. Detsembris peaksid Tallinna vanalinnas valmima bürooruumid, millega jõuab lõpule Valga Grupi ülekolimine pealinna.

Ka Raudsepp on Valga Grupi tegevusest kõneldes kidakeelne. Põhikirja järgi on Valga Grupi tegevusaladeks kinnisvaratehingud, transporditeenused ja ärikonsultatsioonid. «Tegutseme esialgu börsil, tulemustest on vara rääkida, seda enam hiljutiste languste taustal,» märgib Jaak Raudsepp.

Tiit Vähi pole Eesti bisnises uustulnuk. Kogu selle aja, mil ta on olnud korduvalt peaminister, Tallinna volikogu esimees ja viimati riigikogu liige, on Vähi aktiivselt äri ajanud. Juba ajast, mil ta 1989. aastal transpordikomitee esimehena Tallinna--Stockholmi laevaliini monopoliõiguse andis rootslastele, kelle partneriks sai Valga autobaasi osalusel moodustatud AS Estline Eesti. Tõsi, hiljem läks kogu Eesti poole osalus Eesti merelaevanduse kätte.

Tiit Vähi kui pankur alustas 1990ndate alguses, mil ta toonase Edgar Savisaare valitsuse transpordikomitee esimehena oli üks initsiaatoreid Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga muutmisel aktsiapangaks. Tallinna Sadama, Eesti merelaevanduse, Eesti Posti ning teiste transpordi- ja sideettevõtete kõrval sai aktsionäriks ka Valga autobaas, mille peadirektorina oli alanud Vähi tähelend Eesti taasiseseisvumise algusaastatel.

Vähi jõudis olla ka Tööstuspanga nõukogu esimees, enne kui ta Tallinna volikogu esimeheks saades pankuriameti maha pani. Panga nõukogu liikmeks jäi ta edasi, kuni 1995. aastal uuesti peaministriks sai.

1996. aasta suvehakuks küündis Vähiga seotud firmade osakaal Tööstuspanga aktsiakapitalis juba üle kümnendiku piiri. ASile Valga Group (kogu aktsiapakk Vähi käes) kuulus 6,38 ja ASile Valga AB-Invest (Vähi kontrollis kuuendikku aktsiatest) 5,53 protsenti Tööstuspanga ligi 30 miljoni kroonisest aktsiakapitalist.

Valga Groupi osalus Tööstuspangas läks pärast panga liitumist üle Hoiupanka. Vähi firma käes oli veel tänavu septembris üle 68 700 Hoiupanga aktsia, mille turuväärtus täna oleks enam kui 13 miljonit krooni. Valga AB-Invest loobus aga pangaaktsiate hoidmisest. Tõsi, ka Valga Grupp (Tartu äriregistri järgi Valga Groupi õigusjärglane) on oma osalust Hoiupangas pidevalt vähendanud, kuid ilmselt selleks, et osta teiste pankade aktsiaid.

Äripäevale teadaolevalt on AS Valga Grupp investeerinud Ühispanga ja Hansapanga aktsiatesse. Käesoleva aasta augustis kuulus Valga Grupile 98 000 Ühispanga aktsiat, mille turuväärtus oleks praegu enam kui 10 miljonit krooni, ja septembris 42 000 Hansapanga aktsiat turuväärtusega ligi 8,5 miljonit krooni.

Oma osaluse ASis Valga AB müüs Tiit Vähi 1996. aasta kevadel. Müües maha talle kuulunud kuuendiku Valga AB (nüüdse Valga Auto ASi) aktsiatest, loobus Tiit Vähi kaudsest osalusest ka ASides Valga AB-Invest (alates suvest OÜ Valga Autoinvest), Valga AB-Trans, Valga AB-Market ja osaühingus Valga AB-Keil. Samuti ASis Valga AB-Puit, kelle vastu on esitatud aastaisse 1993--1995 ulatuvaid süüdistusi maksupettustes ja kelle kohta pole ainsana esitatud taotlust äriregistrisse kandmiseks.

Eelmisel nädalal kommenteeris Vähi oma sidemete katkemist Valga autobaasist pungunud aktsiaseltsidega järgmiselt: «Ma ei ole seotud Valga autobaasiga, pole ettevõttes viibinud alates 1995. aasta märtsist ega tea selle praegust käekäiku.» Vähi ei olnud seda öeldes lõpuni siiras. Kälimees Jaak Raudsepa kaudu, kes on nii ASi Valga Auto aktsionär kui ka OÜ Valga Autoinvest osanik, peaks ta Valga autobaasi käekäiguga üldjoontes kursis olema. Tõsi, Raudsepp resideerib juba üle aasta Tallinnas, elades Vähide endises korteris Roosikrantsi tänavas.

Nii Valga Auto kui Valga Autoinvesti sisuline juht Enno Lõiv lükkab ümber kuuldused, et Vähi lahkulöömise põhjuseks olid tekkinud lahkhelid kahe mehe vahel. Jaak Raudsepp annab siiski mõista, et Lõiv ja Vähi oli eri seisukohtadel. Vähi olevat rohkem tulevikku vaadanud, Lõivu aga olevat huvitanud kasumi jagamine.

Tihedalt on Tiit Vähi olnud seotud ASiga N-Terminaal, kütuseärimeeste Aadu Luukase ja Endel Siffi ning Muuga sadama direktori Anatoli Kanajevi kontrolli all oleva firmaga. Valgas sündis 1993. aastal Valga AB-Investi ja N-Terminaali osalusel kütuse jae- ja hulgimüügifirma AS N-Terminaal-Valga, mille juhatuse esimeheks oli mõnda aega Jaak Raudsepp.

Aasta varem asutati aga Tallinnas Eesti Praamiliinide AS, mille aktsiatest kuulus 58 protsenti N-Terminaalile ja 10 protsenti Tiit Vähile. Eesti Praamiliinide omanduses on ka Tallinna--Kieli kaubalaevaliini operaatorfirma Eesti Euroopa Liini AS. Paraku on mõlemad aktsiaseltsid tootnud miljonitesse ulatuvat kahjumit ning omanikud otsustasid selle aasta suvel need likvideerida.

Huvi pakub seegi, et nende Valga AB aktsiate omanikuks, mille Tiit Vähi maha müüs, sai N-Terminaal. Enno Lõiv küll kinnitab, et Vähi müüs oma aktsiad Valga AB-le ega teadnud, kellele need edasi müüakse.

Tiit Vähi ja USAs elava eesti soost miljonäri Thomas Björn Waldini sõprus algas 1990. aastal, mil toonane transpordikomitee esimees Vähi oli Eesti kõrgema kommertskooli lähetusel Kanadas õppimas.

Rootsi ja Kanada kaudu USAsse jõudnud Waldin on olnud mitme tööstuskompanii president. Kui Eestis hakkasid puhuma taasiseseisvumistuuled, asutas Waldin koos teise USAs elava miljonäri Ilmar Martensiga korporatsiooni Estonia Development, mille eesmärk oli koguda 10 miljoni dollariline riskikapital Eestisse investeerimiseks.

Waldini Eestisse toojaks võib pidada Tiit Vähit, kelle eestkostel sai Waldinist juba mainitud Tööstuspanga suurim osanik 9,3 protsendiga. Waldinile kuulub ka praegu üle 100 000 Hoiupanga aktsia.

Suuremat huvi pakub Thomas Björn Waldinile kui tööstusjuhile aga Silmet, mille 65 protsenti aktsiatest erastati käesoleva aasta algul ASile Ephag. Pärast seda, kui riik hiljaaegu loobus moodustatava ASi Silmet Grupp aktsiate märkimisest, on Ephag Silmeti 100protsendiline omanik. Ephagi tegevdirektor, koonderakonna, kuhu ka Vähi kuulub, endine peasekretär Neeme Jõgi kinnitab, et Ephagi aktsiad jaguvad Magnum Grupi ja Waldini vahel pooleks.

Silmeti endine peadirektor Priit Saksing on välja öelnud, et Vähi osaleb aktiivselt ettevõtte juhtimises. Tiit Vähi ise on seda eitanud, piirdudes tõdemusega, et ta on üksnes aidanud Waldinil kontakte luua.

Tänase seisuga on AS Valga Grupp siiski ainus äriühing, millega saab Tiit Vähi avalikku äritegevust seostada. 800 000kroonise aktsiakapitaliga Valga Gruppi võib pidada perefirmaks. Piisab, kui vaadata nõukogu koosseisu: Tiit Vähi, tema tütar Evelin Vähi ja naiseõde Hele-Eda Raudsepp.

Läinud aasta bilansi järgi oli Valga Grupil võetud lühiajalisi laene 4,1 miljonit krooni. Samas oli ettevõtte omanduses 5,5 miljoni krooni eest aktsiad ja muid väärtpabereid. Eelmise aasta tegevuskasum oli 13 474 krooni.

Tänavu suvel, enne Vähi lahkumist riigikogust, otsustas Valga Grupi nõukogu kindlaks määrata nõukogu esimehe kuutöötasu -- 15 000 krooni. Eelmist aastat kajastava majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt on aga Tiit Vähil endal vaja maksta ligi miljoni kroonine laen Hoiupangale.