• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eramu ostja valikuvõimalused suurenevad

    Uutest kaasaegsetele nõuetele vastavatest majadest on olnud Tallinna kinnisvaraturul seni suur puudus. Suure nõudluse tõttu on kallinenud vanemad majad, eriti populaarsemates ja kallimates piirkondades.
    100 m² suurune remonti vajav maja, mis asub suhteliselt heas asukohas, maksab alates 600 000 kr ja lõpetades 1,5 miljoni krooniga.
    Poolteise miljoni krooni eest saab aga osta ka täiesti uue maja või ridaelamuboksi. Pealegi pole uut maja ostes vaja teha lisakulutusi remondiks ja renoveerimiseks, mis võivad vana maja puhul osutuda esialgsest arvestusest märgatavalt suuremaks. Seega võib vana maja ost kujuneda lõppkokkuvõttes kallimakski.
    Selle aasta jooksul on Tiskrele lisandunud uusi eramuprojekte Kloostrimetsas, Maarjamäel, Laagris, Raudalus jm. Seega saab ostja valida, millises linnaosas või -servas ta elada tahab ning kas ta eelistab lähedusse merd või männimetsa.
    Maarjamäe ja Kloostrimetsa eeliseks on see, et seal on eluks sobiv keskkond juba olemas. Ühendus linnaga on hea ning lastel ei teki probleeme koolis käimisega. Tulevikus paraneb Kloostrimetsa infrastruktuur veelgi, kuna OÜ Wicom kavanndab sinna kaubanduskeskust.
    Maarjamäel seatakse 99 aastaks maale hoonestusõigus, mille eest tuleb linnale maksta tasu 7 kr/m². Kui linn nõustubki tulevikus maad müüma, tuleb sellele teha arvestatavaid lisakulutusi.
    Veski ja Möldre kvartal Laagris on praegu bussiliiklusest eemal, läheduses pole ka kooli, kauplust jms, kuid läbirääkimised omavalitsusega vajaliku infrastruktuuri rajamiseks käivad. Raudalusse, mis samuti koolidest ja kauplustest kaugel, pole projektijuhid peale elamute muud kavandanud.
    Majade tüüpprojekti tehakse kliendi soovil suuremaid-väiksemaid muudatusi. Maarjamäe kvartalisse saab klient maja ehitada ka täiesti oma projekti järgi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Ehitust ähvardab hulga riigihangete kadumine: otsus mai lõpus
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.