10 november 1997

Laristamisest

Säästupropagandale vastukaaluna läheb minu hinnangul alles nüüd tõeliseks laristamiseks. Potentsiaalsed väikeinvestorid kulutavad raha jõulukinkide ja imporditud pudi-padi ostmiseks ja jooksevkonto defitsiit suureneb.

IMFiga sõlmitud memorandumi üks eesmärk on eratarbimise piiramine. Peaministri nõuniku Ardo Hanssoni sõnul toob see kaasa laenuintresside tõusu, importkaupade kallinemise ja palgatõusu pidurdumise. Laenuintresside tõus ja omafinantseerimise osakaalu suurendamine võtab paljudelt võimaluse panna raha eestlase peamisesse säästmisviisi -- kinnisvarasse.

Mustast neljapäevast mustemasse veerev börs on väikeinvestori hellaks teinud ja hoolimata soodsast hinnast ei kutsu aktsiad end ostma. Tähtajalisi hoiuseid ja rahaturufonde pole veel kasutama harjutud. Devalveerimise ja elukalliduse tõusu ennustuste pinge all tekib säästmise asemel soov sooritada mõned tulevikku planeeritud ostud, mis ei nõua laenu võtmist. Saabuvad jõulud lubavad osta lapsele pildiraamatu asemel rulluisud või süntesaatori ja nii hakkab tarbimise lumepall veerema.

Oletame, et poolteist miljonit eestimaalast teeb jõulude eel oste mõnesaja krooni ulatuses, kokku umbes poole miljardi eest. Arvestades makse, kaupmehe kasumit jms suureneb import ehk mõnesaja miljoni võrra, mis tavalist 5 miljardi krooni suurust impordikäivet kuigivõrd ei kõiguta. Kui aga käiku lähevad paremal järjel perede mõnekümnetuhandelised rahaülejäägid, võib import juba neljandiku võrra suureneda.

Hoiustamisvõimaluste nappusest ja börsilangusest suurenev tarbimine kasvatab jooksevkonto defitsiiti, peletades eemale makromajanduslikke näitajaid jälgivad välisinvestorid. Raha väljastpoolt Eestisse tagasi ei tule ja majanduskasvu aeglustudes vähenevad palgad, ring saab täis.

Hetkel kuum