Mitte ainult auravast kohvitassist

Mitu nädalat järjest on nädalakommentaari teemaks olnud Visual Basic ja seega on viimane aeg ennast ühe brändi küljest lahti päästa ja vaadata, mis mujal maailmas toimub. Mina tegin seda eelmisel nädalal Berliinis, kus toimus Suni (Sun Microsystems) korraldatud International Internet Associate Symposium pealkirja all «The Road to Java» -- mis ei tähenda seejuures sugugi minekut kohvi juurde või ühele saarekesele.

Java on programmeerimiskeel, ütleb Microsoft. Meil on 117 koostööpartnerit, neist 116 jaoks on Java platvorm ja üks on Microsoft, vastab Sun ja kutsub selle sõnumi edastamiseks neli ja pool tuhat inimest sümpoosiumile. Java olulisimaks omaduseks pole mitte see, et selles keeles saab programme kirjutada, vaid see, et need programmid käivad kõigil arvutitel ja iga operatsioonisüsteemi all.

Keskmine Eesti arvutikasutaja küsib seepeale kohe, et mis see kõik siis temasse puutub -- igal töölaual on niikuinii PC ning laias maailmas levinud mured meid ei sega.

Tegelikult ikka natuke segab küll. Võtaks näiteks selle, et suur osa meie igapäevaselt kasutatavast tarkvarast kirjutatakse mitme erineva platvormi (arvuti, operatsioonisüsteemi) jaoks. Arvatavasti võtab see omajagu aega, kajastub tarkvara hinnas ja kipub andma tulemuseks tarkvara, mis ühel masinal käib paremini ja teisel kehvemini.

Aeg pole seejuures ainult töötunnid, vaid ka see, mis kulub vajalikul masinal käiva tarkvara valmimiseni, näiteks hetkel katsetan ma ühte programmi, mida ma tahaksin küll osta PC-le, kuid kirjutajad pole kevadest siiani Maci versioonist kaugemale jõudnud.

Teine meissegi puutuv teema on see, et Suni soov on panna Java sõna otseses mõttes igale poole. Kui enamik tegijatest mõistab thin clienti all väikeste ressurssidega töökohta ehk nn 500-dollari-arvutit, siis Suni jaoks on eriti thin asi näiteks protsessoriga krediitkaart, mille laia levikut on siiani takistanud ühtse standardi puudumine. Kujuta ette, et sinu firmas kasutatav tellimuste süsteem käiks sama hästi nii sinu tööarvutil, Nokia9000 peal, auto pardaarvutil kui ka telefoniputkas. Või võtame näiteks multimeedia -- kuidas tagada, et kasutaja pistab meie loodud interaktiivse CD oma seadmesse ja see seal mängima hakkab, sõltumata sellest, kas seade on PC, Mac või televiisor. Kunagi oli see minu jaoks üks olulisemaid küsimusi ja ka täna küsitakse kõige kõrgemat hinda multimeediatarkvara eest, millega toodetu vähemalt paar eri platvormi vastu peab.