Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsuste laenud otsustab ministeeriumiametnik

    Eesti Pank hakkab 1. detsembrist alates pankadelt nõudma iga kohaliku omavalitsuse rahastamise eel nõusolekut rahandusministeeriumist. Seni annavad pangad omavalitsustele laenu tagatiseta, samas pole omavalitsusel tagatiskõlbulikku vara, kuna munitsipaalvara ei tohi selleks kasutada.
    «Pärast laenuprojekti heakskiitu saab laenuriski jagada riigi ja omavalitsuste vahel,» sõnas rahandusministeeriumi nõunik Tiit Saat.
    Saue linnapea Orm Valtson sõnas, et omavalitsused ei vaata projektide kooskõlastamise nõudele kindlasti hea pilguga. «Kas ministeeriumil pole millegagi tegelda, et otsustatakse selle üle, kas mingis vallas plaanitakse külatänavaid asfalteerida või mitte?» märkis Valtson.
    Tema sõnul peab laenuküsimuse jätma kohalike omavalitsuste pädevusse, kus töötavad arukad inimesed. «Ma ei näe otsest vajadust ministeeriumi kontrolli järele, see on järjekordne tööotsimine ametnikele,» lisas Valtson.
    Samas oleks Paldiski linnapea Jaan Mölderi sõnul pidanud rahandusministeerium juba ammu jälgima omavalitsuste laenupoliitikat. «Ma imestan siiralt, et seda otsust varem pole vastu võetud,» lausus ta. «Mina igal juhul olen selle pooldaja, et riik saaks kindla ülevaate ja kontrolli selle protsessi üle.»
    Lihula linnapea Tõnis Mets kinnitas samuti, et teda pani seni väga imestama valitsuse rumalavõitu käitumine omavalitsuste suhtes. «Anti roheline tuli ja voli laenata palju tahes,» sõnas Mets. «Pangad kuritarvitasid seda voli ja omavalitsused ka.»
    Tiit Saat ütles, et laenuprojektide kooskõlastamises rahandusministeeriumiga ei ole midagi uut. See on jätkuks eelmistele meetmetele, mis on omavalitsuste laenuvõtmise normeerimiseks rakendatud, lausus ta.
    Aasta algusest võivad omavalitsuse laenud ja nende tagasimaksmine hõlmata 75% jooksvaks eelarveaastaks kavandatud kuludest. Samal aastal võetavate laenude kogusumma ei või ületada 15% eelarveaasta tuludest.
    Põhiliselt ei suuda omavalitsused tagasi maksta kolm kuni viis aastat tagasi Euroopa panga (EBRD) käest saadud energeetikalaene, mida majandus- ja rahandusministeeriumi poolt jagati. EBRD laenu tagasimaksmisel esineb probleeme üheksal juhul kümnest.
    Sõmeru vallavanema Veljo Kallipi sõnul suruti nende vallale EBRD energeetikalaen poolvägisi taskusse, volikogu ei pidanud isegi lepingut allkirjastama. Kahemiljoniline laen pidi minema kahe katlamaja ümberehitamiseks tükkturbaküttele. Kuna aga kütte kohta analüüsi ei tehtud, ei saanud katlamaju tööle rakendada ja need seisavad niisama, lausus Kallip.
    Sõmeru vald võttis laenu hoopis Hüvitusfondist ja kütab valla maju kahe gaasi- ja vedelküttel põhineva automaatkatlamajaga. EBRD laenu pole kavas Kallipi sõnul tagasi maksta. «Loodan, et rahandusministeerium ikka mõistab meid,» lisas ta.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.