Omavalitsuste laenud otsustab ministeeriumiametnik

Eesti Pank hakkab 1. detsembrist alates pankadelt nõudma iga kohaliku omavalitsuse rahastamise eel nõusolekut rahandusministeeriumist. Seni annavad pangad omavalitsustele laenu tagatiseta, samas pole omavalitsusel tagatiskõlbulikku vara, kuna munitsipaalvara ei tohi selleks kasutada.

«Pärast laenuprojekti heakskiitu saab laenuriski jagada riigi ja omavalitsuste vahel,» sõnas rahandusministeeriumi nõunik Tiit Saat.

Saue linnapea Orm Valtson sõnas, et omavalitsused ei vaata projektide kooskõlastamise nõudele kindlasti hea pilguga. «Kas ministeeriumil pole millegagi tegelda, et otsustatakse selle üle, kas mingis vallas plaanitakse külatänavaid asfalteerida või mitte?» märkis Valtson.

Tema sõnul peab laenuküsimuse jätma kohalike omavalitsuste pädevusse, kus töötavad arukad inimesed. «Ma ei näe otsest vajadust ministeeriumi kontrolli järele, see on järjekordne tööotsimine ametnikele,» lisas Valtson.

Samas oleks Paldiski linnapea Jaan Mölderi sõnul pidanud rahandusministeerium juba ammu jälgima omavalitsuste laenupoliitikat. «Ma imestan siiralt, et seda otsust varem pole vastu võetud,» lausus ta. «Mina igal juhul olen selle pooldaja, et riik saaks kindla ülevaate ja kontrolli selle protsessi üle.»

Lihula linnapea Tõnis Mets kinnitas samuti, et teda pani seni väga imestama valitsuse rumalavõitu käitumine omavalitsuste suhtes. «Anti roheline tuli ja voli laenata palju tahes,» sõnas Mets. «Pangad kuritarvitasid seda voli ja omavalitsused ka.»

Tiit Saat ütles, et laenuprojektide kooskõlastamises rahandusministeeriumiga ei ole midagi uut. See on jätkuks eelmistele meetmetele, mis on omavalitsuste laenuvõtmise normeerimiseks rakendatud, lausus ta.

Aasta algusest võivad omavalitsuse laenud ja nende tagasimaksmine hõlmata 75% jooksvaks eelarveaastaks kavandatud kuludest. Samal aastal võetavate laenude kogusumma ei või ületada 15% eelarveaasta tuludest.

Põhiliselt ei suuda omavalitsused tagasi maksta kolm kuni viis aastat tagasi Euroopa panga (EBRD) käest saadud energeetikalaene, mida majandus- ja rahandusministeeriumi poolt jagati. EBRD laenu tagasimaksmisel esineb probleeme üheksal juhul kümnest.

Sõmeru vallavanema Veljo Kallipi sõnul suruti nende vallale EBRD energeetikalaen poolvägisi taskusse, volikogu ei pidanud isegi lepingut allkirjastama. Kahemiljoniline laen pidi minema kahe katlamaja ümberehitamiseks tükkturbaküttele. Kuna aga kütte kohta analüüsi ei tehtud, ei saanud katlamaju tööle rakendada ja need seisavad niisama, lausus Kallip.

Sõmeru vald võttis laenu hoopis Hüvitusfondist ja kütab valla maju kahe gaasi- ja vedelküttel põhineva automaatkatlamajaga. EBRD laenu pole kavas Kallipi sõnul tagasi maksta. «Loodan, et rahandusministeerium ikka mõistab meid,» lisas ta.