13. november 1997
Jaga lugu:

Riik annab rahakriisile hoogu

Valitsus on teinud mõningaid asju tõsise hilinemisega, kommenteeris kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman eile pärast presidendiga kohtumist 1,3 miljardi kroonise majanduse stabilisatsioonifondi loomist. Kokkuleppel valuutafondiga viib valitsus selle kuu lõpuks välja esimesed pool miljardit krooni. Lumani väitel pidanuks valitsus seda tegema üheksa kuud tagasi.

Kaubandus-tööstuskoda levitas eile pöördumist, mille kohaselt on rahakriisi põhjus majandusringkondade ja valitsuse vastutustundetus.

Kõik me oleme pisut rohkem kui vaja oma naba imetlenud, ütles Luman. Tema sõnul ei taha kaubanduskoda kedagi süüdistada, vaid vigu teadvustada.

Lumani sõnul ei tohiks rahandusminister esineda sõnadega, et riik viib raha välismaale, millest inimesed saavad valesti aru. «Hulk lihtkodanikke käitub riigi eeskujul ja vahetab kroonihoiuse valuutahoiuse vastu,» põhjendas Luman.

Tulnuks teatada, et valitsus loob stabilisatsioonifondi, mida haldab Eesti Pank, selgitas ta.

On oluline, et valitsus ei teeks ettevõtluskliimat halvendavaid otsuseid, ütles kaubanduskoja peadirektor Toomas Tamsar. «Olgu selleks astmelise tulumaksu või kaitsetollide kehtestamine,» täiendas ta.

Kaubanduskoda tõdes eilses avalduse, et ettevõtted on võtnud liialt suuri riske börsil. Ettevõtjad unustasid, et aktsiaturul mängitakse üleliigse, mitte laenukapitaliga, nentis Luman. Teisalt lasub tema sõnul osa süüd ka pankadel, kes repo- ehk aktsiate tagatisel tehtavateks tehinguteks raha laenasid, uurimata, kas laenaja on suuteline tagasi maksma kui aktsiaturg langeb.

ASi Baltika peadirektor Meelis Milder on laenuintresside tõusu kommenteerides varem öelnud, et pole arusaadav, miks peavad kliendid pankade probleemide pärast kannatama.

Alati võib öelda, et kõiges on süüdi pangad, kes ettevõtjaid karistavad, lausus vastuseks Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal. «Aga me ei karista, võtame ainult preemia ära,» märkis ta.

Neli viiendikku toodangust eksportiva ASi Viisnurk finantsdirektor Andrus Aljas märkis, et kui poole aasta pärast laenuintress langenud ei ole, läheb keeruliseks, sest siis lõpeb neil arvelduskrediidi leping. Aljas ei välistanud, et sel juhul laenab Viisnurk raha otse välispangast.

Rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) sõlmitavas memorandumis kohustub valitsus viima riigist välja veel 350 miljonit krooni, kinnitas rahandusministeeriumi asekantsler Agu Lellep. Sellega kummutas ta levivad kuuldused, et valitsus otsustas seoses finantskriisiga raha väljaviimise peatada.

Kokku viib valitsus novembri lõpuks riigist välja 500 miljonit krooni sooviga vähendada rahapakkumist, piirata vohavat laenuvõtmist ja tarbimist.

IMFi esindaja Eestis Dimitri Demekas ütles, et peab õigeks raha väljaviimist isegi praeguses kriisis, sest valitsus on sellise kohustuse võtnud. Demekas lisas, et 500 miljonit krooni pole selline summa, mis oluliselt kahjustaks Eesti finantssektorit ja süvendaks praegust kriisi.

Demekase väitel aitab raha väljaviimine piirata laenuturu ülikiiret kasvu, mis on suurendanud tarbimist ja jooksevkonto defitsiiti. Raha väljaviimine vähendab defitsiiti ja suurendab välisinvestorite huvi Eesti vastu, leidis ta.

Valitsuse majandusnõunik Ardo Hansson tunnistas, et vägisi raha siiski välja viima ei hakata. Kui raha väljaviimine muutub riskantseks, siis peetakse IMFiga läbirääkimisi selle sammu edasilükkamise üle, märkis Hansson. Ta ütles, et tema ja IMFi arusaamad langevad siiski kokku.

«See on põhimõtteliselt õige, aga praeguses finantskriisis ebameeldiv samm,» kommenteeris raha väljaviimist Krediidipanga president Rein Otsason. Tema sõnul moodustatakse selliseid reserve siis, kui riigil läheb hästi. Praegu aga võimendab selline samm veelgi olemasolevat kriisi, raha oleks tulnud välja viia juba pool aastat tagasi, leidis Otsason.

Otsason ütles, et pankade jaoks on raha väljaviimine kahe otsaga asi. Esiteks on pankadele tema sõnutsi kasulik sellest tulenev intressitõus, sest nende käsutuses on varasemad odavad krediidiressursid, mida on võimalik kõrgema intressiga välja laenata.

Teiseks, märkis Otsason, mõjub intressitõus majandusele tervikuna. Selles mõttes on raha väljaviimine ebameeldiv, lisas ta.

Hansapank-Eesti peadirektor Indrek Neivelt ütles, et 350 krooni täiendav väljaviimine pole teema, mille alusel keskpangaga vaidlema minna. Kui selle summa pärast pangandussektor kõikuma lööb, siis pole see päris-, vaid libapangandus, rääkis Neivelt.

Jaga lugu:
Hetkel kuum