Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik annab rahakriisile hoogu

    Valitsus on teinud mõningaid asju tõsise hilinemisega, kommenteeris kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman eile pärast presidendiga kohtumist 1,3 miljardi kroonise majanduse stabilisatsioonifondi loomist. Kokkuleppel valuutafondiga viib valitsus selle kuu lõpuks välja esimesed pool miljardit krooni. Lumani väitel pidanuks valitsus seda tegema üheksa kuud tagasi.
    Kaubandus-tööstuskoda levitas eile pöördumist, mille kohaselt on rahakriisi põhjus majandusringkondade ja valitsuse vastutustundetus.
    Kõik me oleme pisut rohkem kui vaja oma naba imetlenud, ütles Luman. Tema sõnul ei taha kaubanduskoda kedagi süüdistada, vaid vigu teadvustada.
    Lumani sõnul ei tohiks rahandusminister esineda sõnadega, et riik viib raha välismaale, millest inimesed saavad valesti aru. «Hulk lihtkodanikke käitub riigi eeskujul ja vahetab kroonihoiuse valuutahoiuse vastu,» põhjendas Luman.
    Tulnuks teatada, et valitsus loob stabilisatsioonifondi, mida haldab Eesti Pank, selgitas ta.
    On oluline, et valitsus ei teeks ettevõtluskliimat halvendavaid otsuseid, ütles kaubanduskoja peadirektor Toomas Tamsar. «Olgu selleks astmelise tulumaksu või kaitsetollide kehtestamine,» täiendas ta.
    Kaubanduskoda tõdes eilses avalduse, et ettevõtted on võtnud liialt suuri riske börsil. Ettevõtjad unustasid, et aktsiaturul mängitakse üleliigse, mitte laenukapitaliga, nentis Luman. Teisalt lasub tema sõnul osa süüd ka pankadel, kes repo- ehk aktsiate tagatisel tehtavateks tehinguteks raha laenasid, uurimata, kas laenaja on suuteline tagasi maksma kui aktsiaturg langeb.
    ASi Baltika peadirektor Meelis Milder on laenuintresside tõusu kommenteerides varem öelnud, et pole arusaadav, miks peavad kliendid pankade probleemide pärast kannatama.
    Alati võib öelda, et kõiges on süüdi pangad, kes ettevõtjaid karistavad, lausus vastuseks Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal. «Aga me ei karista, võtame ainult preemia ära,» märkis ta.
    Neli viiendikku toodangust eksportiva ASi Viisnurk finantsdirektor Andrus Aljas märkis, et kui poole aasta pärast laenuintress langenud ei ole, läheb keeruliseks, sest siis lõpeb neil arvelduskrediidi leping. Aljas ei välistanud, et sel juhul laenab Viisnurk raha otse välispangast.
    Rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) sõlmitavas memorandumis kohustub valitsus viima riigist välja veel 350 miljonit krooni, kinnitas rahandusministeeriumi asekantsler Agu Lellep. Sellega kummutas ta levivad kuuldused, et valitsus otsustas seoses finantskriisiga raha väljaviimise peatada.
    Kokku viib valitsus novembri lõpuks riigist välja 500 miljonit krooni sooviga vähendada rahapakkumist, piirata vohavat laenuvõtmist ja tarbimist.
    IMFi esindaja Eestis Dimitri Demekas ütles, et peab õigeks raha väljaviimist isegi praeguses kriisis, sest valitsus on sellise kohustuse võtnud. Demekas lisas, et 500 miljonit krooni pole selline summa, mis oluliselt kahjustaks Eesti finantssektorit ja süvendaks praegust kriisi.
    Demekase väitel aitab raha väljaviimine piirata laenuturu ülikiiret kasvu, mis on suurendanud tarbimist ja jooksevkonto defitsiiti. Raha väljaviimine vähendab defitsiiti ja suurendab välisinvestorite huvi Eesti vastu, leidis ta.
    Valitsuse majandusnõunik Ardo Hansson tunnistas, et vägisi raha siiski välja viima ei hakata. Kui raha väljaviimine muutub riskantseks, siis peetakse IMFiga läbirääkimisi selle sammu edasilükkamise üle, märkis Hansson. Ta ütles, et tema ja IMFi arusaamad langevad siiski kokku.
    «See on põhimõtteliselt õige, aga praeguses finantskriisis ebameeldiv samm,» kommenteeris raha väljaviimist Krediidipanga president Rein Otsason. Tema sõnul moodustatakse selliseid reserve siis, kui riigil läheb hästi. Praegu aga võimendab selline samm veelgi olemasolevat kriisi, raha oleks tulnud välja viia juba pool aastat tagasi, leidis Otsason.
    Otsason ütles, et pankade jaoks on raha väljaviimine kahe otsaga asi. Esiteks on pankadele tema sõnutsi kasulik sellest tulenev intressitõus, sest nende käsutuses on varasemad odavad krediidiressursid, mida on võimalik kõrgema intressiga välja laenata.
    Teiseks, märkis Otsason, mõjub intressitõus majandusele tervikuna. Selles mõttes on raha väljaviimine ebameeldiv, lisas ta.
    Hansapank-Eesti peadirektor Indrek Neivelt ütles, et 350 krooni täiendav väljaviimine pole teema, mille alusel keskpangaga vaidlema minna. Kui selle summa pärast pangandussektor kõikuma lööb, siis pole see päris-, vaid libapangandus, rääkis Neivelt.
  • Hetkel kuum
Isamaa on hästi kapitaliseeritud … taskupartei
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow, Nasdaq ja S&P 500 languses: kolmapäeva turuülevaade
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Politseist Ida-Virumaa oligarhiks: Nikolai Ossipenko ajas äri, nagu on kombeks Venemaal Lisatud prokuröri kommentaar
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.