Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik hakkab hoiuseid kaitsma
Rahandusministeeriumi õigusnõunik Erle Kõomets ütles, et eelnõu viimase variandi kohaselt kuuluvad kindlustamisele nii residentide kui mitteresidentide hoiused ja ülempiir on 20 000 krooni hoiustaja kohta.
Ettevõtetele on seatud kolm näitajat, millest kahe ületamisel hoiused enam kindlustamisele ei kuulu.
Kõometsa kinnitusel on need kolm näitajat bilansimaht 1 miljon ECUd (15,8 mln krooni), aasta netokäive 2 miljonit ECUd (31,68 mln krooni) ja töötajate arv 50.
Hoiuste tagamise seaduse eelnõu järgi moodustatakse hoiuste tagamise fond, millega liitumine on pankadele kohustuslik. Pangad rahastavad fondi aastamaksetega, mis on kuni 1999. aastani 0,5 protsenti kindlustusega kaetud hoiuste kogusummast.
Eelnõu viimasest variandist on mets kui hoiuste tagatis riigipoolse garandina välja jäetud. Küll aga asub riik eelnõu kohaselt fondile kuni 700 miljoni kroonise ulatuses laenugarandiks juhul, kui fondi enda vahenditest ei piisa võimalike kindlustussummade väljamaksmiseks.
Pangaliidu tegevdirektori Viktor Hüti sõnul peaks loodavasse seadusesse kindlasti sisse kirjutama ka hoiustaja omavastutuse määra, mis vahepealses variandis oli 10% hoiustatavast summast. Vastasel korral võib juhtuda, et klienti ei huvita enam üldse, mis pangas ta oma raha hoiab, lisas Hütt.
Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk ütles, et hoiuste tagamise fondi loomine on vajalik. See aitab Luki sõnul suurendada hoiustajate psühholoogilist usaldust pankade vastu ja mõjub hästi ka pankade endi tervisele.
Sama meelt oli Hansapank-Eesti peadirektor Indrek Neivelt, kelle sõnul annab hoiuste tagamise fondi loomine lisagarantii nii pangale kui ka klientidele. Samas avaldas ta imestust, miks seaduseelnõu valmimine sedavõrd pikaks on veninud.
Maalikunstnik Heiki Trolla, kunstnikunimega Navitrolla, lausus, et kuigi tal praegu raha pangas pole deponeeritud, hoiustaks ta mingi osa hoiusekindlustuse puhul kindlasti. Praegu pole mingitki garantiid, et täna on Hansapank ja homme pole, samamoodi kui Baringsi pankki, seetõttu oleks hoiusekindlustus loomulik, märkis ta.
See oleks küll hea, kui hoiused oleksid kindlustatud, ütles väikehoiustaja maalikunstnik Epp-Maria Kokamägi. Tunnen end siis kindlamini, lisas ta.
Pankade aastamaksed fondi kujunevad erinevaks. Ivar Luki sõnul on Forekspanga eripäraks klientide suhteliselt väike arv ja hoiustatud summade küllaltki suur kogus, mis tähendab, et Forekspanga aastamaks ei kujune kuigi suureks.
Ühispanga asepresident Ülo Suurkask ütles, et oktoobri lõpu seisuga olid kliendid hoiustanud pangas 5,51 miljardit krooni. Sellest kuuluks kohustuslikule kindlustamisele Suurkase sõnul 675 miljonit krooni, mis teeks panga võimalikuks aastamaksuks 3,4 miljonit krooni.
Arvestuslikult peaks kõigi pankade aastamaksed hoiuste tagamise fondi tulema 15 miljoni krooni ümber.
Peaminister Mart Siimann ja Eesti Panga president Vahur Kraft kirjutasid 7. novembril alla IMFi memorandumile, mille kohaselt peab hoiuste kindlustamise seaduse eelnõu riigikokku jõudma veel selle aasta sees.
Enam kui poolteist aastat tagasi soovis osa kommertspanku luua vabatahtliku hoiuste kindlustusfondi, ent siis võttis Eesti Pank suuna kohustusliku kindlustusfondi loomisele. Üks eelnõu variante, mille valmistas ette Eesti Pank, on juba riigikogusse jõudnud. Eelnõu esitaja Kalev Kuke kinnitusel pole aga riigikogu rahanduskomisjon seda menetlema asunud.