Kas riik peaks loobuma haigushüvitiste maksmisest?

Niimoodi formuleerida rahvusvahelisse lepingusse punkt, ilma et see oleks eelnevalt tööturupartneritega läbi arutatud, sellesse suhtun täiesti negatiivselt. Tõsiste sotsiaalsete küsimuste lahendamine ei käi niimoodi.

Nimetatud kolm haigus-päeva on juba vana mõte. Ilmselt on ta lihtsalt olnud inimeste peas, kes memorandumiga töötavad. Sellel teemal ei ole mina küll viimasel ajal sõna võtnud.

Kas ta nüüd täpselt niimoodi hakkab minema ja kui palju hakkab tööandja maksma -- näiteks see puudutab seda kahte nädalat, mis on teine ettepanek --, see on läbirääkimiste teema. Enne meie niisugust kohustust kellelegi panna ei saa, kui oleme need asjad selgeks rääkinud. Ka selle, milliseks kujuneb tööandja maksukoormus.

Kui rääkida neist kolmest hüvitiseta päevast, siis see on kahe otsaga asi. Kuna ma olen ise arst, siis ma võib-olla seda päris sügavuti isiklikult ei toeta. Inimesena on see natukene ettevaatlikuks tegev, aga kabineti liikmena ma ei saa ju valitsuse poliitika vastu minna.

Ütleme niimoodi, et ega siis kõik kabineti liikmed ei kirjuta memorandumit kokku, see on ju päris selge. Loomulikult on ettepanekute taga majanduslikud arvutused, loomulikult on siin olnud vedaja rahandusministeerium, kes, ma olen täiesti kindel, on konsulteerinud vastavate ametkondadega. Ilmselt mitte tippjuhtidega, aga ikkagi ametnikega, kes valdavad informatsiooni ning oskavad arvutada.