Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õpetajate palk tõuseb kõige vähem
Paremini ja halvemini tasustatavad ametid
tegevusala / brutopalk II kv / brutopalk III kv
finantsvahendus 7805 7519
energeetika 5160 4828
logistika 4401 4502
keskmine 3659 3463
haridus 3348 2073
põllumajandus 2125 2350
hotellid ja restoranid 2180 2381
Statistikaameti andmetel oli eelmises kvartalis riigi keskmine brutopalk 3463 krooni kuus, mis jääb eelmise kvartali palkadele alla 196 krooni. Seejuures vähenes õpetajate keskmine palk kolmandas kvartalis 2073 kroonini kuus, mis on üle tuhande krooni võrra väiksem kui esimese poolaasta lõpus.
Statistikaameti palgastatistika sektori juhataja Mare Kusma põhjendab suurt vahet õpetajate palkades sellega, et haridustöötajad puhkavad teistest kauem ja saavad oma kahe kuu puhkuseraha kätte eelmise kvartali lõpus.
Ka haridusminister Mait Klaassen põhjendas haridustöötajate madalat palka III kvartalis puhkusetasude maksmisega II kvartalis. Võib öelda, et haridustöötajad, kelle hulka kuuluvad ka lasteaiatöötajad, said II kvartalis vaid veidi enam kui ühe kuu palga, lisas Klaassen.
Klaasseni sõnutsi annab õpetajate ja koolijuhtide palgatõusust parema ülevaate 9 kuu keskmine brutopalk, mis on 3188 krooni. Pedagoogidel oli see normkoormuse juures (20--22 tundi nädalas) 3052 krooni ja koolijuhtidel 3926 krooni, lausus haridusminister.
Samas on aasta lõikes kasvanud õpetajate palk 3,6 protsenti ja moodustab riigi keskmisest palgast 59,9 protsenti.
Tarbijahinnaindeks suurenes samal ajavahemikul 11,9% ja Eesti keskmine brutopalk 16,2%. Võrdluseks, finantssektori töötajate aastane palgatõus oli 30%. Pangatöötajate jt finantsasutustes töötavate inimeste palgad ületavad riigi keskmist 2,2 korda.
Õpetajate palgatõusule jäävad alla ainult mäetööstuses hõivatud inimeste palgad, mis tõusid kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,3%. Statistikaameti andmeil on väike palgatõus mäetööstuses tingitud sellest, et suur osa mäetöölisi on töötanud vähese töömahu tõttu osalise tööajaga. Osalise tööajaga hõivatud inimeste osatähtsus selles tööstussfääris moodustab statistikaameti andmetel 72%.
Kolmandas kvartalis suurenesid võrreldes eelmise kolme kuuga põllumajandus- ja jahindustöötajate, ehitustööliste, mäetööstuse töötajate, kinnisvara- ja äriteenindusega tegelevate inimeste ning transpordi- ja sidetöötajate palgad. Kõige enam tõusis seejuures põllumajandustöötajate keskmine brutopalk -- 225 krooni -- 2350 kroonini.
Põllumajandustöötajate keskmisest palgatõusust tingituna langesid õpetajad kõige vaesemaks töötajate grupiks põhitegevusala järgi. ÄP