Büroo rentimiseks on jätkuvalt sobiv aeg

Enamiku aja meie alles lühikesest turumajanduse perioodist on ettevõtluseks ruume valdavalt ikka üüritud. Laenuraha hakkas odavnema eelmise aasta teisel poole, saavutades haripunkti mais-juunis. Kinnisvara soetamisel liisimisvõimaluste odavuse ja eeliste ettevõtjate teadvusesse jõudmine võttis ka omajagu aega, nii ei saa reaalsete tegudeni jõudnud majaomanik-firmade arv veel kuigi kaalukas olla.

Seega pole tõenäoline, et nõudlus rendipindade järele suureneks sedavõrd, et viimaste vabade pindade pärast käiks enampakkumisheitlus potentsiaalsete rendilevõtjate vahel.

Ka on viimase aasta jooksul ostnud kinnisvara arendajad üles hulga endiseid tootmisettevõtete hooneid ja neid korda seadnud. Puudust nende osas esialgu veel tulla ei tohiks.

Viimaste aastate rendihinnad on olnud suhteliselt stabiilsed. Vanemates ehitistes on hinnad püsinud paigal ja korralike bürooruumide saamiseks on kulutuste määr langustendentsi näidanud. Praegune 220--250 krooni eurostandarditele vastava kontori ruutmeetri eest jääb püsima. Kasvada võivad küll kommunaalteenuste hinnad, kuid kinnisvaraomanikud peavad selle arvel oma soove rendihindade osas tagasihoidlikumaks seadma. Laenuintresside suurenedes vähenevad reaaltulud kogu majanduses tervikuna ja kõrgemat hinda kui praegu lähiajal rendilevõtjate käest küsida ei õnnestu.

Majanduse põhireegel jääb kehtima siingi -- nõudmise ja pakkumise vahekord määrab hinna. Ruumikitsikust üle oma rahaliste võimete leevendada ei saa.

Kui kinnisvaraostudeks peab praegusest küll kindlasti sobivamat aega ootama, siis rentijad võivad turu stabiilsust arvestades rahulikult oma plaane ellu viia.