Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome kindlustab Moskvas uut profiili
Allikate sõnul tulevad Venemaa presidendi Boriss Jeltsini ja juhtivate ametnikega arutlusele Euroopa Liidu seisukohad piirkondliku julgeoleku tagamisel ning rida kaubandusalaseid küsimusi.
«Visiit on suurepärane võimalus teadvustada Soomet kui Euroopa Liidu riiki,» ütles Soome välisministeeriumi Venemaa suhete osakonna juhataja Rene Nyberg. «Mõte on selles, et Soome positsioon on täiesti muutunud, Soome on ELi riik ja meie piir (Venemaaga) on ühtlasi ELi piir.»
Külma sõja ajal takistas Venemaaga sõlmitud sõprusleping Soomel tihedamate sidemete arendamist Lääne-Euroopaga. Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel on Soome oma poliitika aga aktiivselt läänele orienteerinud, ühinedes 1995. a Euroopa Liiduga ning olles esimeste 1999. a rahaliiduga liituvate riikide hulgas.
Samas näeb Soome enesel häid väljavaateid ainsa Venemaaga ühist piiri omava Euroopa Liidu riigina.
Soome on algatanud Euroopa Liidus nn Põhjala dimensiooni initsiatiivi, mille eesmärk on edendada kaubandussidemeid Euroopa Liidu ja selle suure naabri vahel ning koordineerida bloki Venemaa poliitikat. Idee leidis teistelt liikmesriikidelt tugevat toetust.
Soomel on juba praegu võtmepositsioon ELi ja Venemaa kaubandussuhetes, sest Soome sadamate kaudu toimub 40 protsenti naabrite kaubavahetusest.
Soome ja Venemaa kaubandussuhted on pärast kokkuvarisemist 1990. aasta alguses kiiresti arenenud ning presidentide kohtumisel on plaanis alla kirjutada kahepoolsete riiklike garantiide kokkuleppele, see peaks avama tee uute suurte kaubanduslepingute sõlmimiseks.
Presidendi visiidi raames Moskvas korraldatud Soome päevade kaubandusmessil tutvustab oma toodangut üle saja Soome firma. Peale selle toimub seminar Soome ja Venemaa ettevõtjatele. Huvi ürituste vastu on korraldajate sõnul väga suur.
President Ahtisaaril on plaanis käsitleda ka Venemaa ja Balti riikide suhteid. Soome pooldab kolme riigi ühinemist Euroopa Liiduga, mis aitaks kaasa piirkonna stabiilsuse kasvule.
Ehkki Soome ei ole ise NATO liige, toetab riigi valitsus Euroopa Liidu seisukohta, et Balti riikidel peab olema õigus taotleda pääsu NATOsse Moskva vastuseisust hoolimata. REUTER-KL