• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Metamorfoos Silmetis

    Silmet ei ole sotsiaalasutus, kes töötab vaid selleks, et tööd anda, räägib Silmet Grupi juhatuse esimees Neeme Jõgi. Silmetis oli palju neid töötajaid, kes olid ametis paberite järgi, ja me peame otsustama, kas hoiame nad tööl ja kahe kuu pärast oleme kõik põhjas või otsustame praegu radikaalselt, lisab Jõgi.
    Silmeti ametiühingu juht Galina ?erbakova on koondamisjuttudest nördinud. Ta küll mõistab, et ettevõttel on nii paljude inimeste töölhoidmisega probleeme. Samas ei ole viimaste aastate jooksul töölejäänute palgad tõusnud, ehkki ülemused on seda lubanud.
    Seni 70% käibest hõivanud muldmetallide tootmist vähendatakse, sest selle turuga on probleeme.
    Muldmetalle toodeti omal ajal väga palju lattu, põhjendab Jõgi. Samuti tuleb just suurem osa keskkonnasaastest muldmetallide tootmisest.
    Kuid Jõgi lisab, et päris ära muldmetallide tootmine Silmetist ei kao. Muldmetallide müügiks on firma tema sõnul mõned kanalid uuesti lahti saanud. Hiljutiste Kaug-Ida visiitide ajal sõlmitud kokkulepete tulemusel on laost 150 tonni muldmetalle juba Jaapani firmale Nissho Iwai müüdud.
    Küll aga on Jõgi sõnul mure selles, et Silmeti tehnoloogia pole võrreldes konkurentide omaga efektiivne. On vaja investeerida kvaliteeti, tehnoloogiasse ning tehnoloogia jätku, et lõpp-produkti rohkem vääristada.
    Andrei Prilipko varem Silmetiga tihedalt seotud Moskva firmast Tehsnabeksport räägib, et Silmeti põhitoodetel, muldmetallidel ja haruldastel metallidel, on kummalgi erinev turg.
    Hea töö korral võiks Silmet toota muldmetalle kuni 12 miljoni dollari eest, teab Prilipko. Silmeti juhtkonna poolt prioriteetseks peetud haruldaste metallide tootmise võimsus on tema sõnul kuni 4 miljonit dollarit.
    Et Tehsnabekspordil muldmetallide tootmine Kasahstanis eriti hästi ei edene, ütleb Prilipko otse, et Silmet on neile konkurent ja hetkel oleks parem, kui Silmetit üldse ei oleks.
    Jõgi räägib, et haruldaste metallide, eriti nioobiumi ja tantaali tootmisega ei ole turuprobleeme. «Pigem on seal toorainega probleeme,» sõnab ta. «Haruldaste metallide tooraine on maailmas defitsiit ja see dikteerib olukorra.»
    Jõgi on seisukohal, et tooraine olemasolul saaks Silmetis haruldaste metallide tootmist kahekordistada.
    Toorainest sõltub ka see, kas järgmisel aastal tehakse 800 000 dollari suurune investeering või mitte, sõnab Jõgi.
    Jõgi sõnutsi on loodud spetsiaalne tütarfirma, mis peaks otsima ja ellu viima uusi äriideid tootmise kahandamisega tühjaks jäänud tööstusruumide kasutamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Akzo Nobel Baltics 35. Kuidas väikesest värvitehasest sai globaalne ettevõte
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.