• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Metamorfoos Silmetis

    Silmet ei ole sotsiaalasutus, kes töötab vaid selleks, et tööd anda, räägib Silmet Grupi juhatuse esimees Neeme Jõgi. Silmetis oli palju neid töötajaid, kes olid ametis paberite järgi, ja me peame otsustama, kas hoiame nad tööl ja kahe kuu pärast oleme kõik põhjas või otsustame praegu radikaalselt, lisab Jõgi.
    Silmeti ametiühingu juht Galina ?erbakova on koondamisjuttudest nördinud. Ta küll mõistab, et ettevõttel on nii paljude inimeste töölhoidmisega probleeme. Samas ei ole viimaste aastate jooksul töölejäänute palgad tõusnud, ehkki ülemused on seda lubanud.
    Seni 70% käibest hõivanud muldmetallide tootmist vähendatakse, sest selle turuga on probleeme.
    Muldmetalle toodeti omal ajal väga palju lattu, põhjendab Jõgi. Samuti tuleb just suurem osa keskkonnasaastest muldmetallide tootmisest.
    Kuid Jõgi lisab, et päris ära muldmetallide tootmine Silmetist ei kao. Muldmetallide müügiks on firma tema sõnul mõned kanalid uuesti lahti saanud. Hiljutiste Kaug-Ida visiitide ajal sõlmitud kokkulepete tulemusel on laost 150 tonni muldmetalle juba Jaapani firmale Nissho Iwai müüdud.
    Küll aga on Jõgi sõnul mure selles, et Silmeti tehnoloogia pole võrreldes konkurentide omaga efektiivne. On vaja investeerida kvaliteeti, tehnoloogiasse ning tehnoloogia jätku, et lõpp-produkti rohkem vääristada.
    Andrei Prilipko varem Silmetiga tihedalt seotud Moskva firmast Tehsnabeksport räägib, et Silmeti põhitoodetel, muldmetallidel ja haruldastel metallidel, on kummalgi erinev turg.
    Hea töö korral võiks Silmet toota muldmetalle kuni 12 miljoni dollari eest, teab Prilipko. Silmeti juhtkonna poolt prioriteetseks peetud haruldaste metallide tootmise võimsus on tema sõnul kuni 4 miljonit dollarit.
    Et Tehsnabekspordil muldmetallide tootmine Kasahstanis eriti hästi ei edene, ütleb Prilipko otse, et Silmet on neile konkurent ja hetkel oleks parem, kui Silmetit üldse ei oleks.
    Jõgi räägib, et haruldaste metallide, eriti nioobiumi ja tantaali tootmisega ei ole turuprobleeme. «Pigem on seal toorainega probleeme,» sõnab ta. «Haruldaste metallide tooraine on maailmas defitsiit ja see dikteerib olukorra.»
    Jõgi on seisukohal, et tooraine olemasolul saaks Silmetis haruldaste metallide tootmist kahekordistada.
    Toorainest sõltub ka see, kas järgmisel aastal tehakse 800 000 dollari suurune investeering või mitte, sõnab Jõgi.
    Jõgi sõnutsi on loodud spetsiaalne tütarfirma, mis peaks otsima ja ellu viima uusi äriideid tootmise kahandamisega tühjaks jäänud tööstusruumide kasutamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.