• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saastajail tuleb rohkem maksta

    Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Eva Kraavi sõnul oli uue saastekahju hüvituse kehtestamine valitsuse istungil päevakorras juba eile, kuid väikeste ebatäpsuste tõttu lükkus eelnõu arutelu järgmise valitsuse istungi päevakorda.
    Eesti Põlevkivi finantsdirektor Vello Tohver ütles, et ettevõtte põhiline maks keskkonnaministeeriumile on nn ressursimaks neli krooni ühe tonni põlevkivi kohta. Saastekahjuna tasutavad summad on tema sõnul väiksemad. «Selle aasta prognoosi kohaselt maksab Eesti Põlevkivi keskkonnaministeeriumile umbes 70 mln krooni, sellest 3,1 mln on saastemaks,» lausus Tohver.
    Tohver ütles, et ettevõttes arvestati kuni 15% saastekahju hüvituse määra tõusuga järgmisel aastal. «Praeguste plaanide järgi peame arvestama, et järgmine aasta maksame keskkonnaministeeriumile kokku umbes sada miljonit krooni,» lisas Tohver. «See summa on võrreldav Eesti Põlevkivi aastase investeeringute mahuga.»
    ASi Kiviter peadirektor Jüri Soone teatas, et Kiviter on sõlminud keskkonnaministeeriumiga lepingu, mille kohaselt ettevõte võib kanda saastemaksud erifondi, mida Kiviter peab kasutama keskkonnaalaste projektide finantseerimiseks.
    Kiviteri praegune suurim keskkonnaalane projekt on 100 mln krooni nõudev veepuhastusseadmete rekonstrueerimine. «Nii saame osa vajalikust rahast keskkonnaprojektide läbiviimiseks tagasi suunata,» lausus Soone
    Tänavu maksab Kiviter saastekahjude hüvitamiseks makse umbes 20 mln krooni. «Igal juhul on need üsna mitmed miljonid kroonid, mis meil valitsuse otsusega rohkem maksta tuleks,» kommenteeris Soone valitsuses arutusel olevat eelnõu.
    Soone rääkis, et saastekahju hüvitiste määra kasv näitab tempot, millega ettevõte peaks kaasa minema, et vähendada samavõrra saastatust. Samas napib ettevõttel selleks ressursse, kinnitas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Ehitust ähvardab hulga riigihangete kadumine: otsus mai lõpus
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.