Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Eva Kraavi sõnul oli uue saastekahju hüvituse kehtestamine valitsuse istungil päevakorras juba eile, kuid väikeste ebatäpsuste tõttu lükkus eelnõu arutelu järgmise valitsuse istungi päevakorda.

Eesti Põlevkivi finantsdirektor Vello Tohver ütles, et ettevõtte põhiline maks keskkonnaministeeriumile on nn ressursimaks neli krooni ühe tonni põlevkivi kohta. Saastekahjuna tasutavad summad on tema sõnul väiksemad. «Selle aasta prognoosi kohaselt maksab Eesti Põlevkivi keskkonnaministeeriumile umbes 70 mln krooni, sellest 3,1 mln on saastemaks,» lausus Tohver.

Tohver ütles, et ettevõttes arvestati kuni 15% saastekahju hüvituse määra tõusuga järgmisel aastal. «Praeguste plaanide järgi peame arvestama, et järgmine aasta maksame keskkonnaministeeriumile kokku umbes sada miljonit krooni,» lisas Tohver. «See summa on võrreldav Eesti Põlevkivi aastase investeeringute mahuga.»

ASi Kiviter peadirektor Jüri Soone teatas, et Kiviter on sõlminud keskkonnaministeeriumiga lepingu, mille kohaselt ettevõte võib kanda saastemaksud erifondi, mida Kiviter peab kasutama keskkonnaalaste projektide finantseerimiseks.

Kiviteri praegune suurim keskkonnaalane projekt on 100 mln krooni nõudev veepuhastusseadmete rekonstrueerimine. «Nii saame osa vajalikust rahast keskkonnaprojektide läbiviimiseks tagasi suunata,» lausus Soone

Tänavu maksab Kiviter saastekahjude hüvitamiseks makse umbes 20 mln krooni. «Igal juhul on need üsna mitmed miljonid kroonid, mis meil valitsuse otsusega rohkem maksta tuleks,» kommenteeris Soone valitsuses arutusel olevat eelnõu.

Soone rääkis, et saastekahju hüvitiste määra kasv näitab tempot, millega ettevõte peaks kaasa minema, et vähendada samavõrra saastatust. Samas napib ettevõttel selleks ressursse, kinnitas ta.