16 detsember 1997

Eesti majandus vajab uut atraktiivsust

Lõppev aasta oli majanduse seisukohast päris hea. Majanduskasv kiirenes, ekspordi kasv oli kiirem kui impordi oma, välisinvesteeringud jätkusid. Suvel tegi Euroopa Komisjon Eesti kohta positiivse otsuse, mis majanduses tähendas seda, et meid loeti teatud klubisse kuuluvaks. Atraktiivsuse mõttes oli see Eestile hea.

Negatiivse poole pealt võib nimetada suurt jooksevkonto defitsiiti, laenamisbuumi, mis tulenes negatiivsetest reaalintressidest ja otseinvesteeringute osakaalu vähenemisest võrreldes portfellinvesteeringutega.

Reformierakond peab negatiivseks ka riigikogus tollitariifiseaduse ümber toimunud arutelu, mis andis halva signaali väljapoole. Kogu debatt tollitariifiseaduse ümber näitas, et Eesti poliitilistes ringkondades on tugevad need jõud, mis sihivad protektsionismile.

Börsil ja rahaturul asetleidnud vapustuste mõju võib pidada nii positiivseks kui negatiivseks. Ühest küljest oli see muidugi halb, aga teisest küljest tõi see kõik investorid tagasi kahe jalaga maa peale. Näitas, et aktsiatesse investeerimisel tuleks rohkem mõelda pikaajaliste panuste kui lühiajalise kasu peale.

Positiivne moment oli ka see, et me saime juurde uue kogemuse. Kui selline arengustsenaarium oli arenenud börsimajandusega riikides juba tuntud, siis meil sellist kogemust veel ei olnud. See vapustus oli iseenesest paha, aga hea oli see, et rahaturukriis ja börsilangus küllaltki paindlikult üle elati.

Järgmisel aastal saab võtmeküsimuseks Eesti majanduse atraktiivsus välisinvestorile. Tänavu juhtus väga palju sellist, mis pani nii kohaliku kui ka välisinvestori Eestisse investeerimise kasulikkuse suhtes kahtlema.

Nüüd on oluline, kas Eesti riik suudab teha uusi samme selleks, et Eesti muutuks investorite silmis jälle atraktiivseks. Atraktiivsus on aga kogu meie arengu võtmeküsimuseks ja kui siia tulevad investeeringud, siis tuleb ka majanduskasv.

Üks väga negatiivne asi oli käesoleval aastal nn dividendide maksustamise seadus, mis näiliselt maksustas offshore'idele mineva raha, tegelikult teatas ta aga investoritele, et meil on hakatud tegema kitsendusi raha väljaviimisele.

Kogu maailma praktika näitab seda, et kui hakatakse tegema kitsendusi raha väljaviimisele, siis hakkavadki investorid aktiivsemalt raha välja viima.

Kui me vaatame veel loetelu käesoleva aasta asjades, siis on terve rida selliseid asju, mis ei ole investoritele kindlasti meelepärased ja ei soodusta kuidagi investeerimist. Näiteks pakendiaktsiisi kehtestamine, õlleaktsiisi ümber toimunu, mootori- ja tubakaaktsiisi suurendamine.

Kahjuks midagi sellist ei meenu, mis võiks olla investoritele meelepärane. Järgmisel aastal peaks valitsus jälgima, et seadusloomega ei kahjustataks ettevõtluskeskkonda.

Teine oluline asi on see, et valitsus lõpuks viiks läbi või käivitaks mõned olulised projektid. Näiteks tuleks lõpuks alustada suurettevõtete erastamisega, mis tooks Eestisse mõned suurinvesteeringud.

Kui väheneb Eesti majanduse atraktiivsus investorite silmis ja me ei suuda seda enam taastada, siis tuleb järgmisel aastal pankrottide laine, mis tähendab töökohtade vähenemist, sissetulekute vähenemist ja üldist elatustaseme langust.

Tekivad raskused riigimaksude laekumisel ja sealt edasi eelarveliste asutuste finantseerimise raskused jne. Vanal atraktiivsusel me enam liugu lasta ei saa ja sellepärast on vaja astuda uusi samme.

Hetkel kuum