Eesti majandus vajab uut atraktiivsust

Lõppev aasta oli majanduse seisukohast päris hea. Majanduskasv kiirenes, ekspordi kasv oli kiirem kui impordi oma, välisinvesteeringud jätkusid. Suvel tegi Euroopa Komisjon Eesti kohta positiivse otsuse, mis majanduses tähendas seda, et meid loeti teatud klubisse kuuluvaks. Atraktiivsuse mõttes oli see Eestile hea.

Negatiivse poole pealt võib nimetada suurt jooksevkonto defitsiiti, laenamisbuumi, mis tulenes negatiivsetest reaalintressidest ja otseinvesteeringute osakaalu vähenemisest võrreldes portfellinvesteeringutega.

Reformierakond peab negatiivseks ka riigikogus tollitariifiseaduse ümber toimunud arutelu, mis andis halva signaali väljapoole. Kogu debatt tollitariifiseaduse ümber näitas, et Eesti poliitilistes ringkondades on tugevad need jõud, mis sihivad protektsionismile.

Teine oluline asi on see, et valitsus lõpuks viiks läbi või käivitaks mõned olulised projektid. Näiteks tuleks lõpuks alustada suurettevõtete erastamisega, mis tooks Eestisse mõned suurinvesteeringud.

Kui väheneb Eesti majanduse atraktiivsus investorite silmis ja me ei suuda seda enam taastada, siis tuleb järgmisel aastal pankrottide laine, mis tähendab töökohtade vähenemist, sissetulekute vähenemist ja üldist elatustaseme langust.

Tekivad raskused riigimaksude laekumisel ja sealt edasi eelarveliste asutuste finantseerimise raskused jne. Vanal atraktiivsusel me enam liugu lasta ei saa ja sellepärast on vaja astuda uusi samme.