Muuseum oli kindlustamata

Artikkel

- Uudised
- 17. detsember 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muuseum oli kindlustamata
Muuseumi direktor Merike Lang ütles, et põlenud hoone oli täis rekonstrueeritavat talupojamööblit, tööriistu jm eksponaate, millest vanim oli 18. sajandi algaastatest pärit rõivakirst. Hävinud vara täpset hulka ei osanud Lang eile veel nimetada ning tema sõnul ei ole kaotuse suurust võimalik rahas väljendada. «Museaalidel puudub bilansiline väärtus,» kinnitas Lang.
Vabaõhumuuseumi pearaamatupidaja Erika Truupõld ütles, et põlenud maja bilansiline väärtus on 131 740 krooni ja kõigi muuseumihoonete bilansiline väärtus kokku 3,1 miljonit krooni. «Muuseumi fondid on tunnistatud hindamatuks väärtuseks ja need bilansis üldse ei kajastu,» kinnitas Truupõld.
Merike Langi sõnul on vabaõhumuuseum sarnaselt kõigi teiste riigimuuseumidega kindlustamata, sest selleks ei jätku raha. «Meie hooned on eriti tuleohtlikud, samas puuduvad meil nõuetekohased turvasüsteemid, ja kõik see tõstaks võimalikke kindlustusmakseid,» märkis Lang. «Oleme arvestanud, et kogu muuseumi kindlustamine läheks maksma umbes kolm miljonit krooni aastas, samal ajal kui meie aastaeelarve kogumaht on viis miljonit.»
Lang tunnistas, et fondihoidlatena kasutatavad hooned ei vasta elementaarsetele hoiutingimustele, kuid ka korralike ladude ehitamisest ei saa rahapuuduse tõttu isegi mõelda.
Merike Lang nentis, et üleeilne põleng oli Rocca al Mare vabaõhumuuseumis arvult neljateistkümnes.
Kultuuriministeeriumi kantsler Toivo Kuldsepp teatas, et eile eraldas ministeerium eriotstarbelistest vahenditest vabaõhumuuseumile 200 000 krooni põlenud hoone taastamiseks. «Pole midagi parata, kui meile riigieelarvest eraldatud summas pole kindlustamiseks pennigi ette nähtud,» sõnas Kuldsepp.
Tuleva aasta riigieelarves on kultuuriministeeriumi haldusalas olevate muuseumide tarbeks ette nähtud 54 miljonit krooni. Kuldsepa sõnul pooldab ministeerium seisukohta, et sellest summast peab jaguma võimalikult paljudele. «Meil ei ole õigust ühtegi muuseumi põhja lasta,» rõhutas Kuldsepp.
ASi Eesti Kindlustus tulekindlustuse osakonna juhataja Peeter Märjamaa ütles, et 3 miljonit krooni aastas on vabaõhumuuseumi kindlustamise eest utoopiline summa. «Usun, et isegi sellise riskiastme puhul tuleks komplekskindlustuse hinnaks kuni üks protsent hoonete taastamisväärtusest,» ütles Märjamaa. «Kui võtta ainult tulekindlustus, oleks hind veelgi madalam.»
Märjamaa sõnul ei ole ka n-ö hindamatu väärtusega fondide kindlustamine probleem. «Kõige parem oleks muidugi, kui hinna määraks ametlik ekspertiis,» ütles Märjamaa. «Kuid alati on võimalik ka kokku leppida.»
Kindlustusspetsialistide hinnangul näitab kindlustamata jätmine pigem riigi suhtumist oma varasse kui tegelikku rahanappust.
Hetkel kuum