Arvutialases keelekasutuses tehakse vigu

Meie arvutialane oskuskeel ei kannata sageli kriitikat: selles kasutatakse mitmesugustes vormides eestikeelseid sõnu läbisegi ingliskeelsetega ning pahatihti on iga kirjutaja loonud oma mõisted ja sõnad. Kui tegu on ametlike või laia levikuga dokumentidega, kus släng on üldjuhul lubamatu, soovitaksin toetuda siiski autentsetele terminiallikatele, mis tagavad korrektse keelekasutuse. Peamiseks autentseks allikaks on praegu AS Ilo kirjastatud Hansoni ja Tavasti «Arvutikasutaja sõnastik».

Tooksingi loendi puudustest, mis massimeediumeis sagedamini häirivalt silma torkavad.

1. Elektronpost

Ingliskeelse e-mail'i eestikeelsed vasted on e-post, elektronpost või meil (väikese tähega). Liigagi tihti kohtab ingliskeelseid või ka muid väljendeid. Selles süsteemis liikuvat kirja nimetatakse e-kirjaks (elektronkirjaks).

2. Meililist

Ka mailing list'i eestikeelne vaste on meililist või postiloend, mitte aga e-mail'i list vms.

3. Internet

Internet kirjutatakse tihti lubamatult väikese tähega. Tegelikult on sel sõnal olenevalt algustähe suurusest kaks erinevat tähendust: väikese tähega internet on väga üldine mõiste, tähendades suvalist mahukat, kogu maailma hõlmavat võrku. Suure tähega Internet tähistab aga teatud ülesehituslikel iseärasustel (TCP/IP-l) põhinevat kogu maailma hõlmavat võrkude võrku, mis võimaldab saata e-kirju, sirvida veebi (WWWd) jpm. Tavaliselt mõeldaksegi Internetist rääkides seda viimast.

4. Uudisegrupp

Newsgroup'i eestikeelne vaste on uudisegrupp, mitte aga uudisgrupp või uudistegrupp.

5. Veeb

WWW (World-Wide Web) asemel võib eesti keeles kasutada lihtsalt sõna veeb, seda ka liitsõnana: veebileht, veebisait (website), veebmeister (webmaster). Lubamatu on WWWd kasutada väikeste tähtedega (nagu muid lühendeid, nt USA).

6. Vorming

Ingliskeelne format faili tüübi määrajana on eesti keeles vorming; formaat tähistab eesti keeles paberilehe suurust.