Kui on mõeldud seda I grupi põhivara, mida tulumaksuseadus näeb ette maksuamortisatsiooni jaoks, siis käib see tõesti hoonete kohta ning ei puuduta muud põhivara, näiteks tööpinke.
Aga kas see nüüd tõesti on niiviisi mõeldud? Siin on ikka kaks punkti tegelikult: üks on I amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara kohta ning teine alapunkt on ettevõtluses kasutatavate seadmete paigaldamise kohta. See on võib-olla väheke halvasti kirjutatud, aga ma ei usu, et siin on silmas peetud ainult paigaldamist. Siin on ikka mõeldud seadmeid ja nende soetamist koos paigaldamisega. Muidu oleks see hoopis niisugune poolik ja naljakas. Mis nüüd seadmete hulka kuuluvad, see on omaette probleem ning see ilmselt selgub. Aga fakt on see, et seadmete hulka näitaks autotransport ei kuulu. Nii et kui keegi mersuttahab osta selle arvel, siis see vist ei lähe läbi. Seda nad mõtlevadki kogu aja ju esimeses järjekorras.
Aga siin muudatuses kõige viimane punkt on ikkagi see, et käosolevas paragrahvis sätestatud mahaarvamise arvestamise ja deklareerimise korra kehtestab rahandusminister. Nagu ma arvasingi, seda korda muidugi veel ei ole.
Aga kui palju sellest ettevõtetel tulu on? See on muidugi niisugune küsimus, et ma olen tagasihoidlikul arvamisel selle kasust. Soodustustest tavaliselt arvatakse rohkem, kui nad tegelikult väärt on.
Mina tõlgendan seda seadust nii, et tavalised seadmed, mis ei ole I grupi põhivara asjade küljes kinni või ei ole nendega niimoodi seotud, et neid annaks kohaldada I grupi põhivara juurde kuuluvaiks, nende kohta see lihtsalt ei kehti. On olemas üksikud variandid, kus põhiseadmed pannakse paika ja siis ehitatakse müürid ümber, või ütleme, on sellised seadmeid, mis kuuluvad I grupi põhivara külge niimoodi, et neid ei saa eraldi kohelda. Need võiksid tõesti sinna minna.
Praegusel kujul meie ettevõte ei saa sellest mitte mingisugust kasu. Sest me oleme ehitusettevõte, koguni veel viimistlusettevõte ning teeme üldjuhul ehitust sealtmaalt, kus teised on karbi kokku pannud. Sellist objekti, kus me ise teeme vundamendist alates, tuleb ette üsna harva, et me saaksime selle põhivara oma bilanssi võtta ja pärast sealt müüa. Ning seda, et ostame põhivara kokku, teeme selle korda ja müüme maha, me ei ole hetkel rakendanud. Nii et meie sellest seadusest sellisel kujul ei saa küll mingit kasu, sest ainukesed hooned, mis meil olemas on, need me oleme juba varem soetanud.
Aga iseenesest muidugi, kui kellelgi sellest kasu on, siis see on selles mõttes teretulnud, et midagi nad siiski selleks tulumaksusoodustuseks teevad. Kuigi mina nimetan seda üsna algajalikuks, mingit erilist tulu sealt nüüd küll ettevõtetele oodata ei ole.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Viimased uudised
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele