Porkuni Karujärve üks osa sai eraomaniku
ASi Hallik tegevdirektor Heiki Hallik ütleb, et neil tekkis soov erastada järvealune maa ettevõtluse arendamise käigus. «Soovisime osta esmalt järve ääres asuvat laagriplatsi, kuid vald ei olnud nõus maad müüma,» lausub ta. «Meile pakuti maa rendivõimalust, kuid omavalitsuse suhtumine -- tulge, tehke, kuid maad ei saa -- meid ei rahuldanud.»
Pagaritööstuse omanikud leidsid seejärel Karujärve äärest arhitektuurilise väärtuseta, lagunenud viinaköögi. «Viinaköök kuulus põllumajandusühistule,» seletab Hallik. «Maksime selle eest 50 000 krooni.»
Selleks, et äritegevusele garantiisid saada, soovis AS Hallik moodustada järve äärde kinnistu. Koos sellega esitati vallavalitsusele soov erastada neli hektarit järvealust maad.
Pärast järvealuse maa erastamisavalduse esitamist Porkuni vallavalitsusele hakkasid vallas levima erinevad kuuldused. «Inimesed hakkasid kartma, et nad ei saa enam supelda ja järve ääres jalutada,» räägib Hallik. «Keegi arvas, et Hallikud lasevad nüüd Karujärve tühjaks.»
Esmalt andis vallavalitsus erastamistaotlusele eitava vastuse. Seejärel korraldas vallavalitsus elanike seas küsitluse, mille tulemusel selgus, et ka kohalikud elanikud ei toeta Hallikute erastamissoovi.
Halliku sõnul arutati järvealuse maa erastamist vallavolikogus kokku neli korda. Neljandal korral tuli kohale Eesti Televisioon. «Televisiooni tulek maale on isegi suurem sündmus kui presidendi külaskäik ja sellest oli abi,» leiab Hallik.
Viimasele volikogu istungile oli peale Hallikute sooviavalduse laekunud veel kaks avaldust. Üks soovi esitaja loobus, teise avaldus ei tulnud arutusele.
«Kuna televisioon oli kohal, kaamerad surisesid ja reporter küsitles, tundis volikogu, et nüüd tuleb otsus ära teha,» räägib Hallik. «Keegi ei julge kaamerasse tunnistada, et ta on progressi vastu.»
Hallik lisab, et siiani on järvealune maa mõõtmata ja selle eest saab tasuda alles pärast ostulepingu sõlmimist. «Paatidega seda vist ei mõõdeta, on võimalus teha mõõtmistööd kaardimaterjali alusel,» lausub Hallik.
Heiki Halliku sõnul ei ole ta loobunud soovist saada maad juurde. «Kui erastasime neli hektarit maad järve all, siis on üsna loogiline, et tahame ka viiendat hektarit,» sõnab ta.
Hallik ütleb, et Porkuni järvi eelistatakse vaatamisväärsuse poolest. Kaup tuleb muuta nõutavaks, siis tulevad ka teised, kes näevad projektis perspektiivi, leiab ta.
Turismi- ja koolituskeskuse maksumuseks on kavandatud 12 miljonit krooni ja tasuvusajaks seitse aastat. Esimeste töödena kavatsevad ettevõtjad teha korda järveäärsed kaldad ja parandada tammi.