Tamm Patuste fraktsiooni juhiks

Tamm kasutas õigusjärgselt omanikult Tatjana Valdmaalt viimase isale kuulunud kinnistu enda taskusse mängimiseks oma varasemat ametikohta ja sidemeid Tallinna linnavalitsuses.

Selle ebaeetilise tehinguga õnnestus Tammel teenida 11 miljonit krooni. Ausad poliitikud peaksid sedalaadi tehingutest hoiduma.

Tegelikult olid taolised äritehingud Eesti taasiseseisvumise ajal üsna levinud ja ka praegu eksisteerib kontingent ärimehi, kelle äriidee tugineb pettusele ja valele. Tihti on see seotud just kinnisvaraga.

Peale õigusjärgsetele omanikele tagastamisele kuuluva kinnisvara petetakse vanematelt inimestelt välja ka näiteks soodsas kohas asuvaid kortereid. Erinevalt Eino Tammest soovivad selliste tehingute taga olevad ärimehed jääda varju. Nad saavad aru, et nende koht ei ole poliitikas.

Ka Eino Tammel oleks viimane aeg seda mõista. Kuulub ta ju samuti inimeste hulka, kellel on esikohal raha ja kes on mõne miljoni eest nõus riskima enda nime ja maine kahjustamisega.

Samas on hämmastav, millise ükskõiksusega suhtuvad Tamme äritehingusse erakonna- ja koalitsioonikaaslased.

Tundub, et õigus on nendel, kelle arvates on Koonderakonna asutanud ebaausad riigi ja kohalike omavalitsuste juhtivtöötajad eesmärgiga pääseda võimule.

Koonderakonna suhtumise oma liikmete ebaeetilistesse ja korruptsioonimaigulistesse tehingutesse võib kokku võtta järgmiselt: kui mängus on miljonid, siis võib ebaeetiliselt käituda, ausateks saame pärast seda, kui oleme rikastunud. Ja siis on aega ka riigi huvidele mõelda.

Toimetuse arvates ei ole Eino Tamme koht parlamendis ja ta ei saa juhtida riigikogu väliskomisjoni. Tamm oma tõekspidamistega ei sobi poliitikuks. Pigem on Eino Tamm üks nendest põhjakihti kuuluvatest ärimeestest, kellele ei ole oluline, et nende äritehingud oleks ausad ja eetilised.