Kinnisvara käsutamise volikirja tegemine

Tänapäeval on saanud üpris tava- päraseks, et isik, kellel endal ei ole piisavalt aega või kogemusi, annab kellelegi kolmandale isikule õiguse tegutseda iseenda nimel, st isik volitab teist isikut ning annab talle vajaliku volikirja. Esindaja poolt esindatava nimel volituse piires tehtud tehing tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõigusi ja -kohustusi vahetult esindatavale.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 98 lõige 4 sätestab muu hulgas -- kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik notariaalselt tõestatud vorm, peab selle tegemiseks antud volitus olema notariaalselt tõestatud vormis. Seega, kuna seadusandja nõuab tehingutel ehitistega (vallasvara) ja kinnisasjadega notariaalset vormi, peavad ka vastavateks toiminguteks antavad volikirjad olema notariaalselt tõestatud vormis. Notariaadiseaduse § 60 võrdsustab notariaalse tõestamisega ka volikirjade tõestamise valla- ja linnasekretäride poolt.

Eesti seadusandlus käsitleb volitust ühepoolse tehinguna, st volitaja annab volitatavale konkreetsed õigused, ilma et volituse saajal tekiks, ilma vastava aktseptita, kohe vastavaid kohustusi. Sellisest käsitlusest tulenevalt tõestavad Eesti notarid volikirja sisuliselt, st ei tõestata allkirja ehtsust volikirjal. Näiteks Saksamaal või ka Lätis on võimalik nii volikirja sisuline tõestamine kui ka allkirja ehtsuse tõestamine volikirjal. Nimetatud erinevuse järgimine on eriti oluline, kui tahetakse sooritada kinnisvaratehingut välismaal välja antud volikirjaga.

Paika ei pea sageli levinud arvamus, et notaritel on volikirjade tekstid valmis trükitud ning nende muutmine on välistatud. Notari kohustus on selgitada välja inimese tegelik tahe, kuid seda saab ta teha üksnes kliendi poolt väljendatud tahteavalduse kaudu. Oluline on see, et notari juures seletataks notarile just seda, millise tagajärje peaks volikiri lõppkokkuvõttes tooma ning mida teha tahetakse.