Euro kattevara otsustatakse tõenäoliselt juunis

Üheks kulla hinna languse (alla 300 dollari unts) põhjuseks möödunud aasta lõpul peetakse Euroopa üleminekut ühisrahale eurole. Väidetakse, et tulevane Euroopa keskpank ei vaja euro kattevaraks kulda üldse või vajab tunduvalt väiksemas koguses, kui on praegu rahaliiduga ühinevate riikide kullavarud.

Viimastel aastatel on potentsiaalsetest Euroopa rahaliiduga liituvatest riikidest oma keskpanga kullavarude müügist teatanud Belgia (juuni 1992, aprill 1995 ja märts 1996) ning Holland (jaanuar 1993 ja jaanuar 1997).

Tänaseni pole Euroopa rahaliiduga seoses mingeid kullaga seotud otsuseid vastu võetud, neid pole isegi veel päevakorras. Teoreetiliselt võib kulla osa euro kattevarast (kuni 50 miljardit eküüd) moodustada nullist kuni 100 protsendini. Analüütikute hinnangul moodustab euro kattevara peamiselt dollar ja jeen, kulla osaks prognoositakse 10%. Lõpliku otsuse võtab vastu Euroopa keskpanga nõukogu, mis moodustatakse alles rahaliiduga esimesel etapil liituvate riikide poolt. Viimased tehakse teatavaks Euroopa Liidu riikide valitsusjuhtide poolt 2. mail. Samas nimetatakse ka keskpanga esimene president. Maikuu jooksul nimetab europarlament keskpanga nõukogu liikmed ja 1. juunil peaks Euroopa keskpank alustama tööd. Kuni selle ajani on igasugused konkreetsed arvud kulla osast euro kattevarana vaid spekulatsioonid. Kuid see on kollase väärismetalli hinna kujunemise ning tööstusharu perspektiivide suhtes väga oluline. Analüütikute sõnul mõjub hinnale positiivselt, kui Euroopa keskpank hoiab üle 20 protsendi valuutareservidest kullana. Juhul kui see on aga vaid 5 protsenti, võivad kollase metalli hinna perspektiivid väga nutused olla.