Kas Eestil on vaja suurendada kaitsekulutusi?

See on loomulikult õige, kui me midagi tegusat või vähemalt tegusamat ei suuda luua kui praegu. Siis on loomulikult õige, et neid kulusid tuleks suurendada.

Teine pool asjast on see, kuidas üldse eelarvet tehakse -- kõik käib ju millegi arvel. Me võime põhimõtteliselt leida igasugu allikaid, aga kui ütleme et võtame otse hariduselt või teaduselt, tekib tohutu vastureaktsioon, ja seda on poliitiliselt raske saavutada. Kui me teeme seda maksude arvel -- idee on väga ilus, aga kuidas neid kätte saada?

Printsiip on praegu ilmselt vajalik, kuigi ma ei ole päris kindel, et kas see on üks tingimus NATOsse pääsemisel. Seal on ju veel neid, mis meist nii väga ei sõltugi. Selles mõttes on see riskiga mäng. Aga kui me suudaksime leida allika, mis ei ole ühiskonna meelest otseselt ohtlik, siis on OK. Ja kui majandus areneb, siis saab võib-olla ka selle kasvu arvel midagi teha. Aga praegu muidugi ei ole Eestis sektorit, mis juurde ei vajaks, ja see teeb asja raskeks

Ahaa -- aga mina küsin kohe vastu -- kui Eesti paneks oma kümne aasta riigieelarve relvastuse või laiemalt kaitsekulutuste alla, mis te arvate, kas me kaitseksime ennast kellegi vastu? Vastus on olemas -- ega ei kaitseks.

Teine küsimus on selles, et Eesti peaks hoopis saavutama sellise kokkuleppe, et ta ei peaks suurt raha sinna panema.

On ju selliseid riike, näiteks Island, kes ei pane midagi -- ikkagi on NATOs. Me peame saavutama selle koha, mitte selle, et me teeme nüüd samasuguse sõjaväe nagu Saksamaal või Rootsis või Soomes. Meil ei ole selleks lihtsalt raha. Küsimus on ju väga lihtne -- lihtsalt raha ei ole.

Kaitsekulutuste suurendamisest on varemgi räägitud. Toomas Hendrik Ilvesel on probleeme, et teada saada traktorigi hinda, ma arvan, et ta tanki hinnast ei tea midagi.

Mina kaitsekulutuste suurendamist ei poolda, mina pooldaksin rohkem seda, et Ilves ja teised sellised mehed suudaksid läbi suruda Islandi variandi.