Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas käituda, kui teie kaubamärgiõigusi rikutakse?
Eesti ettevõtjad on mõistnud, et oma kaubamärgi registreerimine on vajalik. Loodetavasti ei peata ka aasta alguses tõusnud riigilõivud kodumaiste registreerimistaotluste arvu suurenemist.
Kaubamärgi omanikul on ainuõigus kaubamärki kasutada -- kaubamärgi kasutamiseks loetakse toodete või teenuste tähistamist kaubamärgiga, aga samuti kaubamärki kandvate kaupade sisse- või väljavedu, nende kaupade ladustamist, müümist või müügiks pakkumist ning kaubamärgi kandmist majandus- ja äridokumentidele.
Kaubamärgi omaniku ainuõiguse rikkumine toob kaasa tsiviil- ja haldus- või kriminaalvastutuse. Kaubamärgi omanikul on õigus nõuda kaubamärgi kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist, arvesse võetakse ka saamatajäänud tulu.
Kaubamärgiseadus näeb ette ka moraalse kahju hüvitamise. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole juriidilisel isikul moraali -- seetõttu ei saa talle tekitada moraalset kahju.
Kaubamärgi omaniku ainuõiguse rikkumine hooletuse või ettevaatamatuse tõttu on haldusõigusrikkumine, tahtlik rikkumine aga kuritegu, millele võib järgneda kuni kaheaastane vanglakaristus. Kaubamärki ebaseaduslikult kandev toodang võidakse erikonfiskeerida.
Eesti tootjad, teenuseid pakkuvad isikud ning kauba maaletoojad peavad kontrollima, kas nende esindatav kaubamärk ei ole kaubamärgiregistris registreeritud teise isiku nimel. Teise isiku poolt juba seaduslikult kasutatava kaubamärgi kasutamine on määratletav kõlvatu konkurentsina, kusjuures kaubamärk ei tarvitse olla registreeritud (üldtuntud kaubamärk).