Jaapanlaste viisakus paneb turisti heldima

- ajavahe +7 tundi

- viisa tasuta, vormistatakse Tallinnas

- inglise keele oskusest on Jaapanis kasu vaid suurtes hotellides ja reisibüroodes. Kuna mujal pole inglise keelega midagi peale hakata, on tark kõige vajalikumad väljendid nagu «tänan», «palun», «tere» jne ära õppida.

- loomulik on maksta väiksed arved (kohv, kerge eine, puuviljad) sularahas.

- hotellist tuleb kohe võtta linna- ja metrookaart ning hotelli kaart, kus on näidatud selle asukoht. Selle abil on lihtne eksimist vältida. Tokios on metroopeatused ka ladina tähtedega, mujal mitte.

- 2 km taksosõitu maksab 660--680 jeeni (ca- 75 krooni). Hind sõltub takso suurusest

- Tokio metroo on väga korralik ja seda kasutab enamik jaapanlasi igapäevasteks sõitudeks. Olenevalt teekonna pikkusest maksab metroopilet 160-- 190 jeeni (18--21 krooni). Metroo on kiireim ja mugavaim liiklusvahend.

- rongid ja bussid liiguvad täpselt, seega ärge kokkulepitud kohta või väljasõidule hilinege. Rongi või bussi oodates seiske järjekorras. Rong sõidab jaama nii, et uksed jäävad täpselt perroonile märgitud kohale.

- linnades on ka õhtuti ohutu liikuda. Vägivallatsemist pole, eriti välismaalaste suhtes. Rahvarikkas kohas, nagu näiteks turul või kesklinnas, on tark oma rahakotti pikanäpumeeste eest kaitsta.

- hommikusöök hotellis on kallis, kui see pole just hotelli hinna sisse arvestatud. Tass kehvapoolset kohvi maksab McDonald'sis 20 jeeni (2,20 krooni). Kohvikus maksab tass kohvi 60 jeeni (6,60 krooni), hotellis 100 jeeni (11 krooni).

- odava kauba poolest on tuntud LAOXi kaubamajad Akihabaras. Sealt saab kõike suveniiridest raadio-, video- ja fototehnikani välja.

- odav vihmavari maksab 50 krooni

- jaapanlased on küll vanade rahvustraditsioonide kandjad, kuid samas ka kirglikud uuenejad. Riietuse osas sarnaneb tänavapilt Euroopale: soliidne, armastatakse kanda kostüüme. Kimonod kantakse harva, kuid see on tänavapildis tavaline pühadel ja pühapäeviti.

- korralik kimono maksab alates 400 kroonist

- toas ei kanta välisjalatseid. See nõue ei kehti muidugi kaupluste ja muude avalike kohtade osas. Loomulikult käib ka ministeeriumiametnik tööl, kingad jalas. Tuppa või väiksesse restorani, eriti aga templitesse sisenedes jäetakse välisjalatsid ukse taha.

- jaapanlane tervitab ja tänab kummardades. Kui vastastikune kummardamine kuidagi lõppeda ei taha, andke pererahvale viimase kummarduse võimalus.

- jaapanlane ei keeldu teid abistamast kunagi ilma mõjuva põhjuseta. Kui ta teid aidata ei saa, loobuge kauplemast. l jaapanlased peavad ebaviisakaks kaaslaste koormamist oma läbielamiste ja tunnetega. Seepärast on vali naer, lärm ja kisa äärmiselt ebaviisakas.

- GSM-võrku pole, kuid koju helistamiseks on kõige soodsam muretseda Euroopa telefonikaart, mis maksab ca- 100 krooni ja millest jagub pikkadeks kõnedeks.

Tõusva päikese maa Jaa-pan on sõbralik maa. Seal teenindatakse igal alal just inimest, mitte firmat või ülemust. Turist ei pea pelgama Jaapanisse sõitu ohtude pärast, mis ootavad teda mujal hommikumail.

Jaapani ajalugu ja kultuur on eurooplasele maiuspala, kuid silmailule lisaks tahab iga pika reisi ettevõtnu kuulda ja mõista, mida jutustab giid.

Siin võib tekkida takistus: jaapanlased räägivad vaid omakeeli ja tunnustatud reisibüroodes ka inglise keeles. Muu keele valdajatel läheb Jaapanis raskeks.

Saareriigis on, mida vaadata: imeline karge ja puhas loodus, võluvad templid, lossid ja pargid. Jaapani kultuuri mõistab külaline vaid läbi kohaliku mõttemaailma.

Kõige vahetum õpetaja on jaapanlasest giid, kes selgitab, miks jaapanlane aina armsalt kummardab. Saate ka teada, miks supi luristamine üle kausi ääre pole hoopiski ebaviisakas. Suisa vastupidi.

Jaapanis hoolitakse teisest inimesest väga -- keegi ei torma väljaspool järjekorda kiirrongi, lifti ega nügi end piletisabas küünarnukkidega ettepoole. Nii tundub see meile, mujalt tulnuile. Jaapanlased ise on enda suhtes kriitilised, tänu millele on nad ka alati viisakad.

Ääretult põnev, kuid mõnel määral kannatust nõudev on vaadata näiteks jaapani teatrit -- kabuki- või no-teatrit.

Tokios on suurepärased kontserdisaalid, näituseruumidest ja muuseumidest rääkimata. Viimastest võiks Osakasse sattujale soovitada etnograafiamuuseumi.

Seal on äärmiselt metoodiline väljapanek esmalt Jaapani enda, kuid ka teiste hommikumaade rahvuskultuurist. Kuid Osaka muuseumis saab pildi ka sajanditetagusest õhtumaa ühiskonnast. Eestit seal pole, küll aga Soome rahvakultuuri näidised.

Kioto on Jaapani vana pealinn, kus käies oleks patt jätta vaatamata keisripalee, tema majesteedi kunagine suvemaja ehk kuldne paviljon ja mediteerida Jaapani pühamast pühamas Ryokani templis.

Turiste ahvatleb Kiotos ilma ühegi naelata ehitatud Kyoimizu tempel. Kiotost on võimalik kerge vaevaga teha rongireis Narasse, Jaapani veelgi vanemasse pealinna. Sealses Todaiji templis asub maailma üks suurimaid Buddhasid. Pargis aga elavad vabalt hirved.

Jaapan on kallis, kuid kvaliteetne ja väga puhas. Ostureisile sõita ei soovita, sest kaup on kallis. Kes aga ei suuda vastu panna, seadku sammud kuulsaisse Akihabara kaubamajadesse, kus on suhteliselt odav video- ja audiotehnika, pealegi veel maksuvaba.

Jaapani linna- või linnadevahelist transporti kasutades, eriti muidugi superekspressrongis sõites mõistate, et meie raudteesüsteem pole kääbusekski kasvanud.

Kasutage võimalust külastada Tokio Disneylandi, mis on nii hästi toimiv lõbustusasutus, et isegi paadunud massikultuuri vaenlane seal end hästi tunneb.

On päevi, mil Disney maailma külastab 80 000 inimest. Pikkadest sabadest hoolimata pole kuskil tunglemist. Muide, Tokio Disneylandi peetakse palju toredamaks kui Los Angelese oma, mis on nn disniländide peakorter.

Fudzijama, jaapanlaste püha mägi on meie Suurest Munamäest 11 korda kõrgem. See on Jaapni sümbol ja armastus. Fudzijamale sõiduks peab olema hea ilm, pilves ilmaga pole mõtet sõita. Ilma kohta sel mäel jagab Jaapani raadio teavet iga tunni tagant.

Kel ei vea ilmaga, ei pea siiski kurvastama, kui just oma jalga Fudzi pühale pinnale panna ei õnnestu. Vapustavalt ilus on see pealpool pilvi lennukiaknast vaadates. Ja seda kõigile ning täiesti tasuta.

Kui soovite tutvuda Tokio õhtuse meelelahutustööstusega, peate üles leidma spetsiaalsed linnaosad, kus on avatud varieteed ja toimuvad show-programmid.

Tokio keskuses asub Jaapani traditsiooniline kabukiteater. Päevasele etendusele maksab pilet ca 170 krooni, õhtusele etendusele ca 800 krooni.

Kurikuulsat sumomaadlust on samuti võimalik Tokio kesklinnas vaadata. Etenduste toimumisaegadest saab parima ülevaate reisibüroodest.

Tavalisemad söögikohad ja isegi suurtes hotellides asuvad restoranid suletakse küllaltki vara, kella kümne paiku.

Külastada tasub Sushi House'i, kus saate maitsta ehtsat ja jaapani rooga, mille juurde tellitakse tavaliselt ka õlut. Muide õlu on Jaapanis jook number üks, seega märksa populaarsem toidukõrvane kui vein. Omal kohal on ka soe riisiviin sake, mille maitse võib küll ehmatada, ent proovimata ei tasu seda ometi jätta.

Eelistatakse nuudli- ja kalaroogi, näiteks krabid ja kalamari on poole odavamad kui Eestis.

Eurooplastele sobivat jaapani toitu saab söögikohtade ketist nimega Tenya. Jaapanis on oma koha leidnud ka kiirtoiduketid McDonald's, First Kitchen, Kentucky Chicken, Cosy Corner, Pronto ja Texas. Viimasest saab loomaprae ca 80 krooni eest. Kesklinna söögikohtadest on rahakotisõbralikud õllerestoranid, milles kulub ühe inimese korralikule lõunasöögile ca 100--120 krooni.

Kes pelgab kohalikku kööki, saab hotelli tellida eurooplaiku hommikusöögi. Sellest tuleb personalile ette teatada. Jaapani traditsiooniline hommikusöök tundub meile liiga rammus: supp, nuudliroog, riisiroog, praetud kala jne. Jookidest on eelistatud roheline tee.

Turismihooaeg algab Jaapanis aprillis ja kestab hilissügiseni. Arvatakse, et just aprill ja mai on kõige sobilikumad kuud reisimiseks, sest just siis upub Jaapan õitemerre.

Jaapan on eestlasest tavaturisti jaoks üsna harjumatu reisisihtpunkt, kus kuni talviste olümpiamängudeni oli käinud väga vähe inimesi. Põhjuste seas esikohal on paketi kõrge hind. Ei ole Jaapan igapäevane ka Soome reisikorraldajatele, kelle kataloogid sellist sihtpunkti ei sisalda.

Omal käel pole sinna mõtet seiklusi otsima minna, sest näiteks tagasihoidliku, kuid korraliku toa eest kolmetärnises hotellis peaksite maksma 2200--3100 krooni. Targem on tellida majutus reisibüroo vahendusel, kes saab hotelli kokkuleppehinnaga. Eestlasi sõidutab mais Jaapanisse üksnes American Tours, kelle kümnepäevane reis maksab ca 30 000 krooni.