Teel Euroopa Liitu

T?ehhi Vabariiki, mis paar aastat tagasi oli Ida-Euroopa edukaim, tabas 1997. a kriis, mis esmalt alandas valuutakurssi ja siis kukutas valitsuse. Nüüd on T?ehhil tükk tegu reformide ja majanduskasvu hoogustamisega.

Sellele vaatamata on Euroopa Liiduga (EL) läbirääkimisi alustava T?ehhi delegatsiooni juht Pavel Telicka optimistlik ja usub, et suudab läbirääkimised lõpule viia kolme aastaga ning et T?ehhi pääseb ELi liikmeks aastal 2002 või 2003. Mitmes valdkonnas, nagu põllumaa müük ja keskkonnastandardite vastavusse viimine ELi normidega, peab ta vajalikuks üleminekuperioodi.

Eelmise aasta järsk majanduslangus oli õppetunniks T?ehhi liidritele, kes arvasid, et riik täidab juba Maastrichti kriteeriume paremini kui nii mõnigi rahaliidu kandidaat. 1997. a majanduskasv oli ainult 1%, võrreldes 3,9%ga 1996. a.

Samas on T?ehhil ka häid tulemusi. Kaubandusdefitsiit kahanes eelmise veebruari 11,8 mld T?ehhi kroonilt tänavu 3,6 miljardile. Inflatsioon on väiksem kui Ungaris ja Poolas. Kroon on pärast kursi vabakslaskmist tugevnenud, kuid võib enne järgmisi valimisi taas rünnaku alla sattuda.

Euroopa komisjon (EK) on nimetanud T?ehhi põhiliste majandusülesannetena tööstuse restruktureerimise lõpuleviimist ja panganduse tugevdamist.

Sel aastal on T?ehhi ja ELi vahel puhkenud kaubandustüli. T?ehhi kehtestas EList imporditavatele õuntele 24 000tonnise kvoodi, millele EL vastas sel kuul sea- ja linnuliha ning mahla imporditariifiga. Vaatlejad seostavad seda pigem parteide valimiseelse võitlusega kui ELivastasusega.

Rahvaküsitluse põhjal pooldab riigi astumist Euroopa Liitu 61% t?ehhidest. REUTER-ÄP

Majandusnäitajailt on Sloveenia Kesk- ja Ida-Euroopa tugevaim kandidaatriik, mis on jõukuselt võrreldav ELi liikmesriikide Kreeka ja Portugaliga.

Alates iseseisvumisest 1991. a on Sloveeniale osaks saanud stabiilne poliitiline ja majanduslik areng. 1996. a ulatus SKT elaniku kohta 9471 dollarini, samas kui inflatsioon on 1992. a 203 protsendilt alanenud 8,4 protsendile.

Jaanuaris hoiatas aga rahvusvaheline valuutafond, et riigil tuleb oluliselt kiirendada strukturaalseid reforme, et majanduskasv ei aeglustuks. Paljud riiklikud ettevõtted on küll tänaseks erastatud, kuid olulistes majandussektorites, nagu pangandus, kindlustus ja telekommunikatsioonid, on monopolid alles täisjõus. Kiiresti tuleb reformida riigikassat koormav pensionisüsteem ning kiirendada tööd Sloveenia seaduste lähendamisel ELi seadustele.

Sloveeniale teeb muret praegu riiklikult toetatud tööstusharude tulevik Euroopa Liidus. Kõige vähem konkurentsivõimeline on pangandus, kuid ka tekstiili-, jalatsi, mööbli-, elektroonika- ja masinatööstuses on oodata pankrottide lainet, kui Sloveenial tuleb oma majandus täielikult vabale konkurentsile avada. Praegusest 28 pangast võib edaspidi alles jääda ehk 2--3 panka.

Tööpuudus võib pärast liitu astumist kahekordistuda, kui ebaefektiivsed ettevõtted väliskonkurentsi all kokku vajuvad, ennustavad analüütikud.

Kõigest hoolimata on Sloveenia elanikud ELi suhtes positiivselt meelestatud, lootes liitu pääseda juba aastal 2001-2002. Viimaste küsitluste järgi usub 57,1%, et Sloveeniale on liitu astumine kasulik ning et see toob kaasa elatustaseme kasvu. Vastupidisel arvamusel on 15,3%. REUTER-ÄP

Ungari on saanud Euroopa Liidult (EL) kiita saavutatud majandusedu eest ning ta on piirkonna liider välisinvesteeringute poolest, kuid tema üheks suurimaks probleemiks on keskkonna saastatus.

Kõik Ungari parlamendis esindatud erakonnad ja enamik 10,2miljonilisest rahvastikust pooldab riigi liitumist ELiga. Vaeveldes algul suure välisvõlaga, on valitsuse kokkuhoiupoliitika suutnud riigi raskest olukorrast edukalt välja tuua. Selle tulemusena on majandus viimase paari aastaga tugevnenud ja stabiliseerunud. Inflatsioon on langenud 1995. a 28,2 protsendilt praeguseks 18-le. Tänu edukatele reformidele on Ungari tõusnud Kesk-Euroopa liidriks otseste välisinvesteeringute poolest, mille suurus on 17 mld dollarit.

Majandusinstituudi GKI tegevdirektor Miklos Hegedus on kindel, et ELi ja NATO liikmeks saamine tugevdab Ungari sidemeid Lääne-Euroopaga ja see omakorda annab olulise kapitalisüsti riigi moderniseerimisse. 50 aastat kommunistide võimu on tekitanud suure mahajäämuse infrastruktuuri arengus ja põhjustanud Doonau suure saastatuse. Maanteede, raudteede, veetorustike ja kanalisatsiooni ajakohastamine vajab tohutult raha. Budapesti, mis on Ungari peamine turismiobjekt, läbivasse Doonau jõkke voolab linna heitveest 75% otse, ilma puhastamata, väidavad keskkonnakaitsjad.

ELiga suhetes tekib Ungaril edaspidi probleeme põllumajandusega, mis annab riigi 19 mld dollari suurusest ekspordist 13%. Ametlikel andmetel kavatseb Ungari tänavu põllumajandust subsideerida 500 mld dollariga.

EL kardab Ungari odavate põllusaaduste jõudmist oma turule, kuid ka Ungari pelgab põhjalikku põllumajandusreformi ning välismaalastele maa müümise lubamist. REUTER-ÄP

Eesti on ELi esimeses laienemisringis kõige väiksem ning ainus endisesse Nõukogude Liitu kuulunud riik, mille olulisemaks probleemiks teel Euroopa Liitu on mitte-eestlastest vähemuse integreerimine.

Muus osas sarnanevad Eesti probleemid teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide probleemidega -- omaks tuleb võtta hulk uusi seadusi ning veenda skeptilist üldsust, et Nõukogude blokist väljumise järel on Euroopa Liiduga ühinemine samm õiges suunas.

Oluline kitsaskoht Eesti jaoks on ka avaliku teenistuse toimetulek ELi seadusandluse rakendamisega. Väikseimal kandidaatriigil tuleb täita needsamad kohustused, mis ka 40 miljoni elanikuga Poolal.

Palju tööd on teha keskkonnanõuete täitmisel, likvideerimaks Nõukogude sõjaväebaasidest ning intensiivsest põlevkivi tootmisest tekkinud keskkonnakahjud.

Majandusreformide osas pälvib Eesti jätkuvalt kiitust ja EL loodab, et areng jätkub samas tempos. Reformide tulemusel on Eestist saanud Ida-Euroopa üks kõige avatuma majandusega riik, kus SKT kasvas mullu 10%. Keskpanga sekkumine majanduse ülekuumenemise vältimiseks tänavu siiski enam kahekohalisi kasvunumbreid ei luba.

Eesti ärimehed peavad ELiga seoses negatiivseks bürokraatia kasvu ning hinda, mida nõuab tootmise vastavusse viimine ELi standarditega. Veelgi halvem oleks aga olukord, kus Eesti ei oleks ELi liige, kuid peaks liitu eksportides kehtivaid reegleid ikkagi järgima.

Eesti avalik arvamus on äraootav. Küsitluste andmeil on nende protsent, kellel ELi suhtes kindel seisukoht puudub, Eestis kandidaatriikidest kõige kõrgem. REUTER-ÄP

Kandidaatidest suurim riik Poola tahab liitu pääseda kiiresti ning praeguste liikmetega võrdsetel alustel. Põllumajanduse ja tööstuse mahajäämus loodetakse ELi abirahaga tasa teha ilma pikemate üleminekuperioodideta.

Peaministri Jerzy Buzeki sõnul näeb Poola end täisliikmena aastail 2002--2003. Sellest hetkest loodab Poola nautida ka kõiki liikmesriigi hüvesid, tunnistamata teisejärgulise riigi staatust.

ELi praegusi liikmeid kohutab enim Poola suur ja ebaefektiivne põllumajandus, kus töötab ligi 25% Poola 39mln elanikkonnast. ELi talunikud tahavad garantiid, et Poola põllumehed ei neela lõviosa ühise põllumajanduspoliitika (CAP) toetustest ega suurendaks juba niigi tohutut CAPi eelarvet.

Hirmud on ka Poola poolel -- püsima jäämise lootust on vaid 30 protsendil praegustest taludest. Põllumajandussaaduste osas on kaubandusdefitsiit ELi riikidega kasvanud, saades lisa Poola piimasaaduste impordi keelustamisest. Skepsis süveneb ja vaid neljandik talunikest pooldab ühinemist ELiga. Elujõulistele taludele taotleb Poola valitsus aga liitumise hetkest seniste liikmesriikide taludega võrdset kohtlemist. Vastasel juhul ei saa liitumine referendumil toetust, ehkki praegu toetab ühinemist ELiga 64% elanikkonnast.

Poola teine olulisem nõue on tagada neile peaaegu üleminekuajata pääs ELi tööturule. Sellele on vastu kõrge tööpuudusega liikmesriigid, kes kardavad odava tööjõu sissevoolu. Poolal tuleb veel pingutada ettevõtete erastamisel ja rasketööstuse ümberkorraldamisel. Erastamata on telekommunikatsiooni ja energeetikamonopolid, enam avatust vajavad pangandus ja finantssektor, pensionisüsteemi reform on pooleli. REUTER-ÄP

Türgi välisminister Ismail Cem hoiatas eile, et kui Küprose kreeklased peaksid alustama Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi, loob see suure pinge Vahemere idaosas.

«Kui EL käsitab Küprose kreeklaste administratsiooni kogu Küprose ametliku esindajana, siis on see esimene etapp pinge eskaleerimisel, mis võib Küprosel vallandada uue sõja,» teatas Cem pressikonverentsil.

Küpros on jagatud rivaalitsevaks kreeka ja türgi kogukonnaks alates 1974. a, kui Türgi okupeeris saare põhjaosa vastukaaluks Ateena toetatud kreeklaste riigipöördele. Türgi hoiab seal 30 000mehelist väekoondist ja ÜRO 1200 rahuvalvajat.

ÜRO peasekretäri Kofi Annaniga kohtunud Küprose türklaste liider Rauf Denktash ütles, et ELi otsus alustada Küprose kreeklastega laienemisläbirääkimisi on surmanud kahe kogukonna leppimispüüde. «Kui EL alustab kreeklastega läbirääkimisi, hakkame meie integreeruma Türgiga,» ütles ta.

Saare lõunaosas on rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose kreeklaste valitsemise all aidanud elatustaset tõsta turism ja teenindus, mis moodustab viiendiku sisemajanduse kogutoodangust. 1998. a ulatub seal SKT inimese kohta 13 726 dollarini, mis on suurem kui ülejäänud ELi pürgijatel. Inflatsioon on 3,4--3,2% ja töötus väike.

Saare põhjaosas türklaste tsoonis moodustab SKT inimese kohta ainult kolmandiku lõunaosa omast ning inflatsiooni mõõdetakse kahe- ja kolmekohaliste numbritega.

Küprose valitsus on ühtlustanud kiires tempos oma seadusi ELi omadega ning loodab, et sajandivahetuseks on 80% seadustest nendega vastavuses. ELi abiga loodab valitsus kaotada ka riigimonopoli telekommunikatsiooni ja lennunduse vallas. REUTER-ÄP