Kas seadusandlus vajab ettevõtlusalast täiendamist?

Eesti vajaks ekspordi garanteerimise ja krediteerimise riiklikku süsteemi. Eesti spetsiifika on selles, et peaaegu kõikidele tootmisettevõtetele jääb siseturg väikseks ja toodangut tuleb müüa välisriikidesse. Selleks et toodangut edukalt eksportida, peakski olema see süsteem.

Eestis on 24 000 väikeettevõtet, kellel pole enamasti sellist tagapõhja, et ise oma nimega välja minna.

Praegu on olemas alged vajaliku süsteemi loomiseks -- asutatud on ekspordi garanteerimise ja krediteerimise sihtasutus. Selle taga pole aga veel riigi garantiid, mis muudaks süsteemi tunduvalt odavamaks.

Riigile ei tähendaks see mingit erilist riski, sest riskid on kõik maandatud. Kui on olemas riigi garantii, siis on krediidiprotsendid madalamad ja suureneks konkurentsivõime.

Tööandjate ja tööstuse keskliit kavatseb alustada valitsusega läbirääkimisi, kus püüame selgitada küsimuse olulisust.

Maksusüsteem on praegu piisavalt selge ja väljakujunenud. Natuke segavad «toredad» plaanid maksusüsteemi muutmiseks. Need ehmatavad veidi, seni pole õnneks ükski maksusüsteemi muutmise ettepanek veel läbi läinud.

Oluline oleks töötajate pensioni sõltuvusse panek nende sotsiaalmaksust. See tagaks, et kõik ettevõtjad maksaksid neid makse ja väheneksid ümbrikupalgad.

Finantstoiminguid segab oluliselt maa eraomandisse mineku venimine, see piirab ka välisinvestorite Eestisse tulekut.

Loomisel on kaabellevi seadus, mis on minu arvates mitte ainult meie firma, vaid ka kõikide kaabellevi firmade kahjuks valmis tehtud. Kaabellevi seadus vastandub Euroopa üldisele trendile telekommunikatsiooni liberaliseerimise suunas ja on loodud ka vastu Euroopa Liidu direktiividele. Ma arvan, et lokaalse monopoli loomine on kahjulik nii telekommunikatsiooni arengule tervikuna kui ka klientidele.

Ma ei näe Eesti seadusandluses suuri puudujääke. Vastupidi -- võrreldes paljude teiste riikidega on siin ettevõtlus suhteliselt vaba, riik ei ahelda ettevõtlust ega hoia seda ka oma eestkoste all.

Igapäevases tegevuses ei näe ma küll, et mõni Eesti seadus oleks vale või puudulik, siinses ettevõtluses on edukus igaühest endast sõltuv.

Kui Eesti ettevõtlusalast olukorda võrrelda Põhjamaadega, siis minu arvates ei tohiks kohalikel ettevõtjatel olla mingit põhjust nurisemiseks.

Põhjamaades on ettevõtja bürokraatia ohver. Nendes riikides on tegemist on pideva paberisõjaga, ettevõtjad on riigivõimu ja kohalike omavalitsuste järjekindla eestkoste all. Ettevõtjate käed on Põhjamaades tunduvalt rohkem seotud kui Eestis.

Eestis on olemas teatud seadusandlus ja minu arvates on ettevõtja moraal see, mis on väga olulisel kohal tema tegutsemises.