• OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,19%39 569,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • 28.04.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa Liidul pole raskusi laienemiskuludega

Euroopa Liit (EL) suudab raskusteta katta uute liikmesriikide vastuvõtmisega seotud kulud, teatas Euroopa komisjoni volinik Monika Wulf-Mathies, kes vastutab ELi regionaalpoliitika ja struktuurifondide eest.
Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil aastatel 2000--2006 on 11 kandidaatriigi ELi astumiseks ettevalmistamiseks ette nähtud 45 miljardit ECUd ehk 711 miljardit Eesti krooni.
«Oleme laienemiskulud tõsiselt käsile võtnud, ja edaspidi võib suuremaks probleemiks kujuneda hoopis kandidaatriikidel toetuste efektiivne kasutamine, kui nende haldusaparaat pole piisavalt arenenud,» sõnas Wulf-Mathies. «Osa riikides moodustab ELi toetus neli protsenti nende sisemajanduse kogutoodangust, mis on väga suur summa.»

Artikkel jätkub pärast reklaami

Euroopa Liidu liikmesriigid on nüüdseks jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et järgmisel eelarveperioodil tuleb ELi eelarvemäära, mis praegu moodustab nende SKTst 1,27 protsenti, suurendada. Üksmeel valitseb ka selles, et struktuurifondide osakaalu eelarves ei tohi tõsta üle 30 protsenti, mis moodustab 0,46% Euroopa Liidu SKTst.
«Sellele piirangule vaatamata suureneb struktuurifond aastail 2000--2006 praeguse eelarveperioodiga võrreldes 30%, mille tagab majanduse juurdekasv. Sellest tulenevalt on struktuurifondi käsutuses 275 miljardit ECUd, millest kandidaatriigid saavad 15 protsenti,» ütles EK volinik.
Monika Wulf-Mathiesel on äsja valminud struktuurifondi reformimise plaan, mis koos ELi põllumajanduspoliitika reformiga moodustab nn Agenda 2000.
Reformi eesmärk on suurendada uutele liikmesriikidele makstavaid toetusi ning ühtaegu kahandada suurte netomaksjariikide Saksamaa, Rootsi; Hollandi makseid Euroopa Liidu eelarvesse. DI

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 4 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele