Euroopa Liidul pole raskusi laienemiskuludega

Euroopa Liit (EL) suudab raskusteta katta uute liikmesriikide vastuvõtmisega seotud kulud, teatas Euroopa komisjoni volinik Monika Wulf-Mathies, kes vastutab ELi regionaalpoliitika ja struktuurifondide eest.

Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil aastatel 2000--2006 on 11 kandidaatriigi ELi astumiseks ettevalmistamiseks ette nähtud 45 miljardit ECUd ehk 711 miljardit Eesti krooni.

«Oleme laienemiskulud tõsiselt käsile võtnud, ja edaspidi võib suuremaks probleemiks kujuneda hoopis kandidaatriikidel toetuste efektiivne kasutamine, kui nende haldusaparaat pole piisavalt arenenud,» sõnas Wulf-Mathies. «Osa riikides moodustab ELi toetus neli protsenti nende sisemajanduse kogutoodangust, mis on väga suur summa.»

Euroopa Liidu liikmesriigid on nüüdseks jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et järgmisel eelarveperioodil tuleb ELi eelarvemäära, mis praegu moodustab nende SKTst 1,27 protsenti, suurendada. Üksmeel valitseb ka selles, et struktuurifondide osakaalu eelarves ei tohi tõsta üle 30 protsenti, mis moodustab 0,46% Euroopa Liidu SKTst.

«Sellele piirangule vaatamata suureneb struktuurifond aastail 2000--2006 praeguse eelarveperioodiga võrreldes 30%, mille tagab majanduse juurdekasv. Sellest tulenevalt on struktuurifondi käsutuses 275 miljardit ECUd, millest kandidaatriigid saavad 15 protsenti,» ütles EK volinik.

Monika Wulf-Mathiesel on äsja valminud struktuurifondi reformimise plaan, mis koos ELi põllumajanduspoliitika reformiga moodustab nn Agenda 2000.

Reformi eesmärk on suurendada uutele liikmesriikidele makstavaid toetusi ning ühtaegu kahandada suurte netomaksjariikide Saksamaa, Rootsi; Hollandi makseid Euroopa Liidu eelarvesse. DI