Selliseid avalikke vähem-pakkumisi on olematult vähe.

Transporditeenuse kasutajale on vähempakkumised õige lahendus. Kas madalam hind ennast just alati õigustab näitab aeg. Sageli ei ole odavam kõige parem. Kui turuhinnast allapoole minna, võib veofirma hakata sööma iseennast oma väikese või olematu kasumiga. Seeläbi kannatab pikemas perspektiivis kliendile pakutava teenuse kvaliteet.

Autovedajale on see ühtepidi halb. Konkursid avavad turule ligipääsuvõimalusi. Teisalt on konkursside mittetoimumine hea. Vedaja tahab oma kliendist kümne küünega kinni hoida. Vähempakkumisega võib aga veohind langeda sinnamaale, kus vedaja huvi kaob.

Konkursse ei ole korral-danud, kuid olen teinud hinnaküsimisi. Hinnaküsimiste lõpliku võrdlemise teel olen leidnud meile parima variandi.

Arvan, et meie transpordihind on kõvasti allpool keskmist. Olen meie keskmisest madalamas transpordikulus kindel, sest olen teinud hinnaküsimisi ja tean, mis hindasid ühele või teisele piirkonnale Euroopas pakutakse. On mingi hinnatase, millest allapoole ma hinnapakkumisi näinud ei ole. Ise veame aga alla nende hindade, mis meile hinnaküsimistes on pakutud.

Põhiliselt impordime kaupa, aga on ka Eesti-sisest liiklust, sest filiaal asub Tartus ja müügitegevus toimub Pärnus. Põhiline vedaja importvedudel on ESCO.

Transporditeenuste peale vähempakkumiste korraldamine on naaberriikides väga levinud.

Vähempakkumise korraldamist kasutatakse siis, kui teenus on selgepiiriline -- teenust saab osutada üldlevinud veovahenditega ja see ei nõua mingit spetsinventari, mida autovedaja peab hakkama soetama. Tartu õlletehase puhul -- õlu on kastides, ei nõua erilisi tingimusi ja saab igasse furgooni laadida -- on vähempakkumise meetod sobiv. Saavutatud 25% veohinna langus on Eesti väljakujunemata veoturul normaalne.

Kui vaja eriveeremit ja eritingimusi, otsitakse partnerit kitsamast ringist. Veovajaja võib, siis vedajat isegi aidata investeeringutel või garanteerida pangalaenu.