Suurstreik Taanis

Kopenhaageni Kastrupi lennuväljal valitses eile hommikul vaikus. Osa lende suunati ümber Sturupi ja Göteborgi Landvetteri lennuväljale, kuid paljud reisijad hilinesid sellest hoolimata. Lennukompanii SAS on tühistanud kõik Kopenhaagenisse suunduvad ja sealt väljuvad lennud. Finnair on hoiatanud võimalike viivituste eest vahemaandumistel.

Segadus valitses ka praamiliikluses -- paljud Norrast Taani teel olnud alused pidid randuma Rootsi sadamates. Siseliine teenindavad praamid ei väljunud.

Kesklinn oli bussidest tühi ja vähe oli ka erasõidukeid, et mitte kulutada bensiini. Tavapärase graafiku järgi töötas ainult rongiliiklus.

Elanike hulgas puhkenud ostupaanika tõttu olid poeletid tühjad ning bensiinijaamades kütusevarud lõppemas. «Taanlased käituvad nagu näljahädas riigi elanikud, kellele on ootamatult toiduabi toodud -- krabatakse niipalju, kui jõutakse kanda,» ütles Taani Punase Risti esimees Jörgen Poulsen.

Kokku osaleb eile alanud suurstreigis umbes pool miljonit erasektori töötajat ehk viiendik kogu töötajaskonnast. Töötüli põhjuseks on läinud nädalal ametiühingute poolt tagasi lükatud kollektiivlepingud, mis ei taganud töötajatele täiendavat puhkusenädalat.

Reeglina on Taani töötajatele ette nähtud viis nädalat palgalist puhkust. Täiendav puhkusenädal tõstaks tööjõukulusid 2,2 protsendi võrra. Tagasilükatud palgakokkuleppega oleksid tööandjate kulud suurenenud 4 protsendi võrra.

Majandusspetsialistid hoiatavad, et kui palgatõusu piirata ei õnnestu, seab see löögi alla Taani eksporditööstuse ning vähendab valitsuse võimalusi majanduse ülekuumenemise vältimiseks.

Ametiühingute konföderatsiooni esimehe Hans Jenseni sõnul ei lõpetata streiki enne, kui puhkuse osas on kokkulepe saavutatud. Jenseni sõnul võib streik kesta vähemalt 2--3 nädalat.

Analüütikud on seisukohal, et kui töötüli osapooled kokkulepet ei saavuta, võtab valitsus läbirääkimisel olnud palgakokkuleppe seadusega vastu. Nii toimiti ka Taani viimase suurema töötüli ajal 1985. aastal.

Valitsuse selline samm võib aga ohtu seada 28. mail Amsterdami lepingu üle toimuva rahvahääletuse tulemuse, ajendades protestiks hääletama lepingu vastu.

Ehkki lepingu pooldajad on praegu 55 protsendiga ülekaalus, vajab valitsus «jah»-tulemuse kindlustamiseks ametiühingute toetust. Amsterdami leping sätestab Euroopa Liidu laienemise ning jõustumiseks peavad selle heaks kiitma kõik Euroopa Liidu 15 liikmesriiki. REUTER-FT-SD-ÄP