Euroopa Bundesbank
Nädalavahetusel otsustati Brüsselis uue keskpanga juht ja juhatuse koosseis. Mitmed panga tegevuse jaoks olulised otsused on aga alles tegemata.
Ära pole otsustatud panga valuutareservi suurust ega selle struktuuri. Ka pole teada, kas pank hakkab rahapoliitikat suunama lähtuvalt inflatsiooni osas võetud eesmärgist või ringluses oleva rahahulga reguleerimise kaudu.
Lehmakauplemine panga juhi määramise ümber on neid olulisi otsuseid edasi lükanud. Vähe aega on jäänud ka panga 500 töökoha komplekteerimiseks, mis peavad olema täidetud, kui pank 1. juulil oma uksed avab.
Euroopa keskpank võtab kohe üle 11 eurotsooni kuuluva riigi rahapoliitika kujundamise, ehkki ametlikult toimub see alles 1999. aasta 1. jaanuaril, kui ECUd konverteeritakse eurodeks.
Euroopa keskpanga struktuur järgib Saksa keskpanga eeskuju -- juhatus on suhteliselt väike, panga nõukogu moodustavad juhatuse liikmed ja 11 liikme keskpankade juhid. Nii Euroopa keskpangas kui Saksa liidupangas kuulub nõukogusse 17 liiget.
Oluliseks erinevuseks kahe keskpanga vahel on see, et Bundesbank on mitmeaastase stabiilse valuutapoliitikaga võitnud rahva tugeva usalduse.
Bundesbanki peaökonomist Otmar Issing, kes on üks kuuest juhatuse liikmest, näeb usalduses panga tegevuse õnnestumise eeltingimust. Samas ei usu ta, et Euroopa keskpangal õnnestub saavutada samasugust mainet, nagu on Saksa liidupangal.
Seejuures on oluline uue keskpanga poliitika läbipaistvus ehk see, kui hästi avalikkus panga otsustest aru saab. Just sellepärast soovib pank osa rahapakkumist ning inflatsiooni puudutavaid põhimõtteid ette teatavaks teha, et panga rahapoliitika osas saaksid välja kujuneda põhjendatud ootused.
Euroopa keskpanga nõukogu, mis tuleb aastas kokku vähemalt kümme korda, kinnitab ühise rahapoliitika üldised suunised, baasintresside kujundamise, valuutareservi suuruse jms.
Mingit diskontomäära uuel keskpangal ei ole. Küll aga on pangal lombardimäär laenudele ning oma hoiuseintress puhuks, kui pangad oma liigsed summad keskpangas hoiustada tahavad. DI