Venemaa pole imeturg

Erinevalt teistest arenevatest turgudest on Venemaa põhiline aktsiaindeks RTS selle aasta algusest peale langenud üle 21%. Sellel on mitu põhjust. Esiteks järjekordne poliitiline ebakindlus, mis on tingitud peaminister T?ernomõrdini asendamisest vähekogenud Sergei Kirijenkoga, kellest ei teata, kuivõrd ta suudab reformipoliitikat läbi suruda.

Teiseks Vene aktsiaturu nõrkuse põhjuseks on asjaolu, et investorid on hakanud järjest rohkem kahtlema Venemaal ostetavate aktsiate kvaliteedis. Aasia kriisi tõttu pööratakse rohkem tähelepanu ettevõtete finantsseisule ja juhtimisele ning riigi ja ettevõtluse lahushoidmisele, millega Venemaal on kehvad lood.

Kolmandaks põhjuseks on Vene aktsiate pealt saadava kasumimarginaali kahanemine. Nafta hinna langus rahvusvahelisel turul on kärpinud kasumeid Vene naftafirmadel, mis moodustavad poole aktsiaturu väärtusest.

«Venemaa ei ole enam imeturg, kus investeeringute pealt on võimalik saada aastas üle 100% kasumit, vaid muutub üha enam maailma teiste aktsiaturgude sarnaseks,» ütles investeerimispanga MFK-Renaissance analüütik Dirk Damrau.

Venemaal tegutseb praegu alla 20 täielikult väliskapitalile kuuluva panga, kellele kuulub ca 6,5% riigi pangaaktivate koguväärtusest. Kuid nende arv kasvab tasapisi. Eelkõige tuleb juurde Vene suurima kaubanduspartneri Saksamaa panku. Saksa pangad näevad Vene turu võimalusi, kuid peavad seda väga riskantseks. Olles imponeeritud Venemaa uuest valitsusest, ootavad nad äri- ja maksuseaduste muutmist ning laiendavad oma tegevust esialgu samm-sammult.

Vene president Boriss Jeltsin on sõnastanud läkituses valitsusele paari aasta põhiülesanded. Nende järgi tuleb käivitada lai eelarvereform, mis eeldab uue maksuseaduse vastuvõtmist, ning rangelt täita riigieelarve seadust. Vastu tuleb võtta riiklike kulude kärpimise programm.

1999. a peale hakkab Venemaa välisvõla kasvu piirama SKT kasvutempo. Jeltsin rõhutas, et tehtavaid laene tuleb kasutada eeskätt majanduse arendamiseks. Tuleval aastal ei tohi riigivõla teeninduskulud ületada 4,3% SKTst ja riigieelarve defitsiit peab jääma alla 3,7% SKTst. INTERFAX-BNS-FT-ÄP