Daiwa laenu ohvrid

Töötu seisus Kilpi ei rõhu, ta kinnitab, et võib endale lubada mõneks ajaks puhkust. Hoiupanga ja tema vahelist lahkumislepingut Kilp ei kommenteeri, kuid sellest, mis juhtus pangas tema juhtimise ajal, ei saa keegi tal rääkimast keelata. «Süüdistuste vastu olen end kohustatud kaitsma,» tõdeb Kilp.

Aare Kilbi sõnul on alusetu täna väita, et tema ja Priit Halleri juhtimisel sõlmis Hoiupank eelmise aasta oktoobris Daiwa pangaga lepingu, mis viis Hoiupanga seaduserikkumisele. «Kas see toimus Aare Kilbi ja Priit Halleri juhtimisel?» küsib Kilp teravalt. «Juhatus tegi kollektiivse otsuse, kelle allkiri on lepingul, ei oma enam tähtsust,» vastab ta. Aare Kilp oli Hoiupanga juhatuse esimees 1. jaanuarist. Kuni eelmise aasta lõpuni oli Hoiupanga juhatuse esimees praegune siseminister Olari Taal, Kilp oli sel ajal juhatuse liige.

«Hoiupank ei finantseerinud oma aktsiate ostu ega võtnud kohustust osta oma aktsiaid,» meenutab Kilp sügisest aktsiaemissiooni. Sügisel ostis 1,5 miljonit panga aktsiat hinnaga 230 krooni tükk Hoiupanga Töötajate AS, mille omanikud on panga endised ja ka praegused juhid. Selle aasta aprilli lõpus ostis Hoiupank samad 1,5 miljonit Daiwa pangale panditud aktsiat tagasi hinnaga 150 krooni tükk.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmanni sõnul teavitas keskpank Heleniust aprilli lõpus kohe, kui järelevalve jõudis dokumentidega tõestatud tulemusteni. «Eesti Pank ei olnud teadlik oktoobris toimunust,» väidab ta.

Kinnitamata andmetel oli Hoiupanga juhatuses lahkuda soovijaid veelgi, aga avaldused jäid esitamata kaose vältimiseks. Nõukogu kinnitas juhatuse esimeheks senise juhatuse aseesimehe Üllar Jaaksoo, kes ei kuulunud Hoiupanga Töötajate ASi omanike ringi.

Nõukogu otsusele eelnes kaks nädalat varem tormiline aktsionäride üldkoosolek, kus valiti uusi liikmeid panga nõukokku. Hoiupanga juhatus pakkus koosolekul välja kaheksaliikmelise nõukogu: kaks kohta läheks panga suurematele aktsionäridele EBRD-le ja Swedbankile ning lisaks kuuluksid sinna Joakim Helenius Hansa Investmentsist, Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk, Norma Grupi nõukogu esimees Jüri Käo ja ekspeaminister Tiit Vähi. Vastuseks pakkus Hoiupanga suurim aktsionär Swedbank välja viieliikmelise nõukogu, kuhu kuulunuksid kaks esindajat EBRDst, üks Swedbankist, Eesti Pangast ja Joakim Helenius. Aktsionärid otsustasid EBRD kompromissettepaneku kasuks, millega valiti kaheksaliikmelise nõukogu liikmeteks kaks EBRD ja Swedbanki esindajat, esindaja Eesti Pangast, Joakim Helenius, Jüri Käo ja Gunnar Okk.

Kogu mängu mõte oli suuraktsionäridel nullida Tiit Vähi pääs nõukogusse, mis ka õnnestus. «Suuraktsionärid ignoreerisid täielikult, et on olemas ka keegi kolmas suuraktsionär nimega Taal, sellest vaadati lihtsalt mööda,» põhjendab Aare Kilp juhatuse ettepanekut Tiit Vähi nõukogusse valida. Tema kinnitusel oli nõukogus vaja jõulist vastuseisu, mis arvestaks kohalikku loogikat. «Vähi oleks see jõud olnud,» ütleb Kilp.

Aare Kilp väidab, et Hoiupanga emissiooni ebaõnnestumine eelmise aasta sügisel oleks tähendanud raskusi ka teistele pankadele. «Minu hinnang on, et Eesti rahasüsteemil oleks eelmise aasta lõpul puudu jäänud 2,5 miljardit krooni, mis oleks seadnud küsimärgi alla, kas riik ilma välisabideta üldse veab välja,» arvab Kilp. Kilbi sõnul oli Hansapangal eelmise aasta lõpu rahakriisi situatsioonis kaks võimalust, kiire ühinemine või kiire aktsiaemissioon. Hansapank valis ühinemise.

Kiirele ühinemisele saigi aga aasta algul takistuseks Aare Kilp. «Segas nägemus ühinemise graafikust,» täpsustab Jüri Mõis. Kilp nägi ühinemist kaheaastase protsessina, meie kahe kuu pärast, täiendab ta.

Eilne Eesti Ekspress kirjutab, et ühinemisdiili tegelikud niiditõmbajad olid Swedbank ja EBRD. Hoiupanga kõrge töötaja on öelnud, et Swedbank huvitub suvel toimuvast Hansapanga GDRi-emissioonist, mis vastasel korral läheks konkurentide S-E Bankeni või ABN Amro kätte.

«Minu arvates lugupeetud ajakirjanikud kombineerivad skeeme, mille taga ei ole kellegi karvast, siledat ega siidikätt,» vastab Mõis.

Kinnitamata andmetel võitles Swedbank oma positsiooni Hoiupangas välja ähvardusega Eesti Pangale, et vastasel korral müüb ta ligi 20protsendilise osaluse pangas, mis oleks viinud alla ka aktsia hinna. «Ei ole sellisest variandist kuulnud,» reageerib Andrus Kuusmann Eesti Pangast välkkiirelt.

See, et finantssektoris praegu mudamaadlus käib, on tegelikult majandusele hea, leiab Kilp. «Siit jääb üle häid inimesi,» nendib Kilp.

Kes ostis Daiwale panditud aktsiad?

Need on kantud Hoiupanga bilanssi tresooraktsiatena. On korduvalt väidetud, et me rikkusime seadust, tegelikult me käitusime nii, nagu äriseadustik lubab käituda -- krediidiasutuse seadus keelab oma aktsiaid osta, ka äriseadustik keelab oma aktsiaid osta, kuid paar punkti hiljem ütleb, et suurte kahjude ärahoidmiseks võib oma aktsiaid osta.

Miks ei teatatud kohe eelmise aasta oktoobris, et poole emissioonist ostsid laenuga välja panga töötajad?

See oli viga, et ei teatatud, seda me tunnistame.

Kuidas aktsiad pärast Daiwa laenu väljaostmist uuesti Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) nimele sattusid?

Tehniliselt aktsiad meie bilanssi läbi HTASi tulidki.

Kellele aktsiad siis nüüd kuuluvad?

Raamatupidamislikult on need meie käes, meie bilansis. Me saame igal juhul väita, et need on meie kontrolli all ning meie saame korraldada nende edasist saatust.

Panga nõukogu võttis aktsiate Daiwa pangalt tagasiostmisega vastu otuse, mida peeti panga jaeoks kõige soodsamaks. Millised olid alternatiivid?

Jah, õigem oleks tagantjärele välja arvutada, millised oleksid alternatiivid olnud, kuid ma ei ole leidnud aega ega jõudu sellega tegeleda. Minu jaoks pole see tähtis, panga jaoks oli see õigeim lahendus, parim lahendus HTASi jaoks ei puutu minu kompetentsi.

Kas siis, kui pangast lahkusid Aare Kilp ja Priit Haller, oli lahkumissoove rohkem?

Minu teada ei olnud.

Milline on Hoiupanga positsioon praegu võrreldes Hansapangaga liitumise eel?

Hoiupanga aktsionäride positsiooni ma umbes aiman, lähtudes aktsiakursist. Töötajate positsiooni ma hindan suhteliselt heaks.

Kas praegu ei teki võimalust, et Hansapank võib nõuda kursi ümbervaatamist? Pärast nende kõikide ajaleheartiklite ilmumist?

Teoreetiliselt on see võimalik. Kuid ma ei näe selleks põhjendust. Ühinemisotsuse tegemisel hinnati pankade ajaloolist väärtust ja tulevikuvõimalusi. Ajakirjanduse järgi ei tehta ärilisi otsuseid.