- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mitte hiiliv, vaid ametlik õppemaks
Riigikogu lõpetas teisipäeval mara-tonarutelu hariduspoliitika üle. Tulemuseks on tõdemus, et kehtiv koolikorraldus vajab radikaalseid reforme. Koolid nurisevad vähese raha üle ja korjavad lapsevanematelt vabatahtlik-sunduslikku lisaraha.
Äripäev leiab, et Eestis tuleb haridussüsteem muuta tasuliseks ja kehtestada ametlik õppemaks. Üldhariduse puhul maksavad laste koolitamise kinni vanemad, keskeri- ja kõrghariduse eest tasub õppija ise. Koolituskulud arvatakse maksustatavast tulust maha. Välja tuleb töötada korralik õppelaenusüsteem ja vähemalt kutse- ning kõrgkoolid erastada.
Praegune hiiliv õppemaks on tegelikult sulaselge varimajandus ja seab ebavõrdsesse olukorda nii koolid kui ka õppijad. Lisaks tekitab ta pingeid laste vahel ja laste ning vanemate vahel.
Tänase süsteemi säilimisest on huvitatud riigi- ja munitsipaalkoolid, kellele on hiiliv õppemaks täiendav sissetulek, kusjuures kohati ka maksuvaba. Vaevalt lapsevanemale iga sundannetuse eest kviitung kirjutatakse. Halvemasse olukorda seab see aga erakoolid. Paralleeli võib vedada mõne aja taguse ETVga, kes nii riigilt kui ka reklaamist raha ammutas. Erakanalid pidid ise hakkama saama.
Praegu kogub riik maksumaksjate käest üle 2,6 miljardi krooni (haridusministeeriumi hariduskulud, sisaldab investeeringuid) ja jagab selle vahelülide kaudu koolidele. Iga vahelüli (haridusosakonnad jm) ülalpidamine aga maksab, Äripäeva hinnangul kulub haridusele minevast rahast neljandik selliste vahelülide peale. Otsest õppemaksu ei tasuta aga riigile, vaid otse koolile. Bürokraatia vähendamine suurendab koolide sissetulekut.
Maksulise koolitussüsteemi vastased rõhuvad inimeste erineva sissetuleku peale. Siin on riigil ja omavalitsusel oma sõna öelda. Peresid, kes õppemaksu tasuda ei suuda (paljulapselised, üksikvanemad, asotsiaalid, töötud jne), peab riik toetama.
Teine argument on, et sel puhul tekivad rikaste ja vaeste koolid. Need aga on ka praegu olemas, ainult varjatud kujul. Konkreetse ja ametliku õppemaksu puhul on aga vähemalt reeglid ühesugused.
Koolide muutmine riigist sõltumatuks paneb koolid omavahel konkureerima -- kvaliteet paraneb, õpilastel ja nende vanematel on võimalik koolide vahel valida.
Poliitikud räägivad vaid õpetajate palkadest. Õppemaksu kehtestamine on ebapopulaarne. Haridussüsteem on püha, muutmatu ja konservatiivne nagu kõik suured sotsiaalsüsteemid. Toimetus on nõus sellega, et õpetussüsteem peab olema konservatiivne. Rahastamissüsteem aga mitte.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele