• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mitte hiiliv, vaid ametlik õppemaks

    Riigikogu lõpetas teisipäeval mara-tonarutelu hariduspoliitika üle. Tulemuseks on tõdemus, et kehtiv koolikorraldus vajab radikaalseid reforme. Koolid nurisevad vähese raha üle ja korjavad lapsevanematelt vabatahtlik-sunduslikku lisaraha.
    Äripäev leiab, et Eestis tuleb haridussüsteem muuta tasuliseks ja kehtestada ametlik õppemaks. Üldhariduse puhul maksavad laste koolitamise kinni vanemad, keskeri- ja kõrghariduse eest tasub õppija ise. Koolituskulud arvatakse maksustatavast tulust maha. Välja tuleb töötada korralik õppelaenusüsteem ja vähemalt kutse- ning kõrgkoolid erastada.
    Praegune hiiliv õppemaks on tegelikult sulaselge varimajandus ja seab ebavõrdsesse olukorda nii koolid kui ka õppijad. Lisaks tekitab ta pingeid laste vahel ja laste ning vanemate vahel.
    Tänase süsteemi säilimisest on huvitatud riigi- ja munitsipaalkoolid, kellele on hiiliv õppemaks täiendav sissetulek, kusjuures kohati ka maksuvaba. Vaevalt lapsevanemale iga sundannetuse eest kviitung kirjutatakse. Halvemasse olukorda seab see aga erakoolid. Paralleeli võib vedada mõne aja taguse ETVga, kes nii riigilt kui ka reklaamist raha ammutas. Erakanalid pidid ise hakkama saama.
    Praegu kogub riik maksumaksjate käest üle 2,6 miljardi krooni (haridusministeeriumi hariduskulud, sisaldab investeeringuid) ja jagab selle vahelülide kaudu koolidele. Iga vahelüli (haridusosakonnad jm) ülalpidamine aga maksab, Äripäeva hinnangul kulub haridusele minevast rahast neljandik selliste vahelülide peale. Otsest õppemaksu ei tasuta aga riigile, vaid otse koolile. Bürokraatia vähendamine suurendab koolide sissetulekut.
    Maksulise koolitussüsteemi vastased rõhuvad inimeste erineva sissetuleku peale. Siin on riigil ja omavalitsusel oma sõna öelda. Peresid, kes õppemaksu tasuda ei suuda (paljulapselised, üksikvanemad, asotsiaalid, töötud jne), peab riik toetama.
    Teine argument on, et sel puhul tekivad rikaste ja vaeste koolid. Need aga on ka praegu olemas, ainult varjatud kujul. Konkreetse ja ametliku õppemaksu puhul on aga vähemalt reeglid ühesugused.
    Koolide muutmine riigist sõltumatuks paneb koolid omavahel konkureerima -- kvaliteet paraneb, õpilastel ja nende vanematel on võimalik koolide vahel valida.
    Poliitikud räägivad vaid õpetajate palkadest. Õppemaksu kehtestamine on ebapopulaarne. Haridussüsteem on püha, muutmatu ja konservatiivne nagu kõik suured sotsiaalsüsteemid. Toimetus on nõus sellega, et õpetussüsteem peab olema konservatiivne. Rahastamissüsteem aga mitte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.