Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raha paigutamine on alati riskantne

    Keskkonnaministeeriumi edukas te-hing Hoiupanga investeerimisfondi osakutega on vallandanud diskussiooni rahapaigutuste seaduslikkuse üle. Mulle tundub, et seadused sajaprotsendiselt ei sätesta, kus, millistel tingimustel, mis eesmärgil võib riik oma raha hoida.
    Kuskil tuleb raha ikkagi hoida, kuna sularahana sukasääres ei ole raha säilimine sugugi paremini garanteeritud. Aga ma võin selles ka eksida, mis puutub seaduste kõikehõlmavusse.
    Teiseks ei rakendu seadused kunagi automaatselt. Seadusi rakendavad ellu ametnikud. Ses suhtes on erinevus näiteks USAga suur. USA põhiseadus on riigi kodanikel palju paremini selge kui meil meie põhiseadus. USA puhul saab mõnes valdkonnas (kodanikuvabadused) rääkida põhiseaduse automaatsest rakendumisest, kuna seadusesätted on kujunenud iseendastmõistetavaks.
    Tulles tagasi rahapaigutuste juurde, kujutame näitlikustamiseks ette, kuidas üks kommertspank paigutab oma varasid ehk moodsamalt: juhib aktivaid.
    Igal aktival, olgu selleks sularaha, reserv keskpangas, deposiidid teistes pankades, üleöölaenud, laenud klientidele, väärtpaberid, osalused teistes ettevõtetes, materiaalne põhivara jne, on kindlaksmääratud riskikategooria nullist kuni üheni. See suureneb sularahalt ja keskpanga reservilt (risk võrdub nulliga) laenude ja väärtpaberite suunas. Ka suhteliselt ohutuna näiv rahapaigutus, nagu näiteks tähtajaline deposiit välispanka, kätkeb endas ametlikult sätestatud riski, oletame näiteks 0,2. Panka kammitsevad aktivate juhtimisel paljud normatiivid ja üks neist on seesama riskiga kaalutud aktivate kogumaht.
    Võib muidugi öelda, et keskkonnaministeerium ei ole kommertspank. Tõenäoliselt on sedavõrd ahtamad ka ministeeriumi rahapaigutamise võimalused.
    Otse keskpangas raha hoida ei õnnestu, samuti langeb ära sularaha. Ülejäänud paigutused, tee kuidas neid tahad, kannavad endas juba riski. Alates panga väljavalimisest, kus kasvõi jooksvat hoiust, tähtajalisest hoiusest rääkimata, avada. Meenub näiteks, et osa Tallinna linna eelarverahast külmus INKO Balti Pangas.
    Kui võrrelda raha külmumist riskantsevõitu pangas ja investeerimisfondi osakute õnneliku käega ostu, siis viimane on minu arvates eelistatavam. Ehkki seadusetähel võib olla risti vastupidine asjadest arusaamine.
    Külmunud raha loodetavasti sulab kord lahti, aga niisugune stsenaarium on vaieldamatult negatiivne, sest rahal on ka ajas hind.
    Tõenäoliselt on kõik kommertspangad seadusesätte ees võrdsed, aga kuhu raha tegelikult panna, ei ole kaugeltki ükskõik. Ses mõttes võib risk lähtuda nii pangast kui ka raha paigutamise instrumendist.
    Selge on ka see, et sajaprotsendiliselt riske elimineerida on võimatu. Me võime üksnes teoreetiliselt rääkida riskantsetest ja vähemriskantsetest paigutustest.
    Tahaksin esitada küsimuse: kas loodavatesse pensionifondidesse tohiks ministeerium raha paigutada?
    Kui riik oma raha sinna panna ei lubaks, puuduks üksikisikul igasugune usaldus nimetatud fondide vastu.
    Äripäeva kolumnist Mati Feldmann on töötanud Forekspangas ja Ühispangas ning Äripäeva raha ja turu toimetuses.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Euro langes dollari suhtes 20 aasta madalaimale tasemele
Süvenenud hirmud euroala majanduslanguse pärast kukutasid euro ja dollari suhte kahe tunni jooksul protsendi võrra, 1,03 peale. Viimati oli euro dollari suhtes nii madalal aastal 2002.
Süvenenud hirmud euroala majanduslanguse pärast kukutasid euro ja dollari suhte kahe tunni jooksul protsendi võrra, 1,03 peale. Viimati oli euro dollari suhtes nii madalal aastal 2002.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Järjekordne krüptofirma seisatas raha väljamaksed
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.