Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärgem reguleerigem turge, vaid ärikliimat
Tahaksin teie soojamajan-dust puudutavale juhtkirjale (14.05) ja kommentaare lisada järgmist:
Nõustun, et konkurentsi kaotamine soojamajanduses pole põhjendatud. Pigem tuleb energeetikas kui olemuselt loomuliku monopoli raames luua uusi turumajandusele ja konkurentsile rajatud tegevusi aina juurde, niipalju kui mõistus, suhted ja struktuur, seadusandlus, infotehnoloogia jms võimaldavad.
Kuna monopol on oma olemuselt orienteeritud kulutamisele, pole põhjust oodata talt majanduslikult efektiivset tegevust. Üldjuhul tehakse investeeringuid, et jooksvaid kulutusi vähendada, mitte et monopoolset olukorda põlistada. Juhtub ka, et mõned investeeringud osutuvad ebaotstarbekateks, eriti kui puuduvad vajalikud eeluuringud. Lühiperspektiivis ongi see põhiargument, miks turureegleid kehtestada ei saa. Kuid see kahju on üldjuhul väiksem kui monopolisti ebaefektiivsest tegevusest tingitu.
Kui rääkida protsesside majanduslikust efektiivsusest, pole põhjust oodata, et inimene on targem otsustaja kui vabaturg -- parimal juhul teeb ta sama häid otsuseid. Vabaturu probleem on see, et ta suudab tagada vaid ühiskonna lühiajaliste ülesannete täidetuse.
(Majandus)poliitikute ülesanne on luua kõigile turuosalistele ühelaadne ühiskonna pikaajalist arengut tagav ärikliima, mitte arutada monopoli reguleerimise ja turujaotuse üle.
Seega, ärgem reguleerigem turge, vaid ärikliimat. Igasugune «jõuga» tekitatud olukord turumajanduses tekitab varem või hiljem vastulöögi. Kui äriettevõtetele või elanikele tegevuskliima direktiivselt ette määrata, on nende vastureaktsioon nn «jalgadega» hääletamine oma kompromissivõime raames. Tulemuseks on vastavate piirkondade allakäik, mida kiirendab sellest tingitud sotsiaalkulutuste kasv.