Kui palju kasutavad ettevõtted suvel ajutist tööjõudu?

Artikkel

- Uudised
- 24. mai 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui palju kasutavad ettevõtted suvel ajutist tööjõudu?
Ajutist tööjõudu me massiliselt ei kasuta. Ka oma abiteenistuse töö korraldame suvel selliselt, et üks töötaja asendab teist ning mingisugust lisatööliste võtmist ei ole.
Et saada tulevikus kvalifitseeritud tööjõudu, võtame suveks tööle ehituserialade tudengeid. Tallinna tehnikaülikoolile oleme praktikabaas.
Mõni aasta tehnikaülikoolis õppinud tudengi paneme suveks töödejuhatajale või kellelegi teisele abiks, et ta saaks EMVst kui organisatsioonist kogemuse ja meie saaks tulevikus endale juba teadjat tööjõudu. Et saada heaks projektijuhiks, peab noor inimene alustama kõige madalamalt tasemelt ja tundma põhjalikult ehituse köögipoolt.
Saamaks lääneriikide kogemust, oleme suveks tööle võtnud ka ehituserialal õppivaid viimaste kursuste välistudengeid või äsja kõrgkooli lõpetanud välismaalasi. Neilt loodame saada uusi ideid, et oma tööd paremini korraldada.
Ajutise tööjõuna suvistel puhkusehooaegadel oleme kasutanud põhiliselt Tallinna rakenduskõrgkoolide tudengeid.
Kokku peavad langema kõikide osapoolte huvid, see tähendab tudengil materiaalne, õppeasutusel praktikakorraldusealane ning firmal reaalne kellegi asendamise vajadus. Märkimisväärne tähtsus on kandidaadi erialasel pädevusel, eelneval töökogemusel ning suhtlemisvõimel.
Ajutistel töötajatel pikka kohanemisaega kahjuks loota ei ole, nõudmised on kõigile võrdselt kõrged.
Üksikute lihtsate ja väga ajutiste tööde peale konkureerivad tudengid teiste tööotsijatega.
Ettevõtjal peaks olema mugavam ning odavam suhelda tööbörsidega kui tegeleda iga üksikjuhuga eraldi.
Kindlasti on juba praegu selliseid valdkondi, milles tegevad ettevõtjad ei pea ajutiste töötajatega seotud võimalikke riske ülemäära suurteks.
Kuna Eesti Raudtee on suhteliselt spetsiifiline ettevõte, siis me ei saa kasutada suures ulatuses ajutist tööjõudu. Kui on käsil suuremad teetööd, siis mõnikord võtame juurde lisatööjõudu.
Osadel erialadel kasutame vähesel määral praktikante, peamiselt transpordikoolist. Tööd on leidnud ka mõned Tallinna tehnikaülikooli tudengid. Viimane näide on kolm-neli kõrgema tehnikakooli logistikat õppivat õpilast, kes tulevad suveks praktikale dispet?erite juurde.
Kui keegi soovib endale suveks leida tööd mitte sel erialal, mida ta oskab, siis on tal meie asutuses tööd saada peaaegu võimatu. On erialasid, mis on kõikides ettevõtetes sarnased, aga nende erialade inimesed ei otsi tööd lihtsalt kogemuse saamiseks.
Nõukogude ajal kasutati raudteel ka sõjaväelasi, meie eelistame siiski kvalifitseeritud tööjõudu. Võtame ametisse inimesi, kes kunagi on töötanud raudteel või kellel on sellest tööst mingit aimu.
Hetkel kuum