• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maakooliõpetajad pelgavad sooduslaenu

    Praeguse seisuga on 15aastast 8protsendilise aastaintressiga laenu välja jagatud 1,9 mln krooni kahekümne kahele maakooli õpetajale. Keskmine väljastatav laenusumma on 100 000 krooni.
    Maakoolide õpetajate seas oleks eluasemelaenu soovijaid kindlasti rohkem, aga takistuseks saab laenu saamisel kuni 30protsendilise omafinantseeringu nõue, ütles Eesti eluasemefondi direktor Igor Jakobson.
    Eesti Ühispanga laenuarendusosakonna juhataja Erlike Kumari sõnul jääb omafinantseerimine vahemikku 5--30 protsenti, kuid laenu taotlemisel on soovitatav 30 protsenti. Väiksema omafinantseerimise puhul on nõutav lisatagatis, ütles Kumar.
    Jakobson ütles, et vähene laenude väljastamine võib olla tingitud ka vähesest reklaamist ja laenu propageerimisest. Kumar ütles, et laenu ei ole tõesti ulatuslikult reklaamitud, sest pangad ei tee sihtotstarbelistele laenudele eraldi reklaami.
    Hiiumaal asuva Suuremõisa põhikooli direktori Tiit Madalvee sõnul sai üks nende kooli õpetaja sooduslaenu möödunud aastal kätte. «Laenu taotlemine ja saamine ei olnud õpetajale raske, kuid väljastatav laen peaks olema rohkem kui 150 000 krooni,» vahendas Madalvee laenusaaja seisukohta.
    Miinimumsumma suurus on eluasemelaenu puhul 25 000 ja maksimumlaenu suurus 150 000 krooni. Laenu saavad taotleda pedagoogilise ettevalmistusega õpetajad, kes töötavad põhikoha ja täiskoormusega. Kool, kus laenutaotlejad töötavad, ei tohi asuda linna territooriumil.
    Laenu sooviva õpetaja brutopalk peab olema vähemalt ligi 2000 krooni kuus. Maakoolide õpetajaile mõeldud eluasemelaenu hakkas Eesti Ühispank väljastama möödunud aasta lõpus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: rahandusminister viskab krüptobeebi koos vanniveega välja
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
USA Toidu-ja Ravimiamet hääletas kolmanda vaktsiinidoosi vastu
Reedel hääletas USA Toidu-ja Ravimiamet (FDA) Pfizeri kolmanda vaktsiinidoosi heakskiitmise vastu, vahendab Yahoo Finance.
Reedel hääletas USA Toidu-ja Ravimiamet (FDA) Pfizeri kolmanda vaktsiinidoosi heakskiitmise vastu, vahendab Yahoo Finance.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Rahandusministri arvates võiks rahapesu andmebüroo litsentside andmise peatada
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.