Jeltsin rahustas turge

«Välisinvestorid võivad olla kindlad, et Venemaa finantsturg ei varise kokku,» ütles president Venemaa televisioonis.

Kriisikoosolekust võtsid koos presidendiga osa peaminister Sergei Kirijenko, rahandusminister Mihhail Zadornov ja keskpanga president Sergei Dubinin. Enne seda, kolmapäeva õhtul, oli Kirijenko kohtunud juhtivate Vene pankurite Vladimir Potanini (Uneximbank), Vladimir Gussinski (Most), Aleksander Smolenski (SBS-AgroBank) ja Mihhail Hodorkovskiga (Menatep) ja kinnitanud, et olukord finantsturgudel on kontrolli all. Pankurid olid lubanud valitsust igati aidata.

USA aserahandusminister Lawrence Summers avaldas eile lootust, et IMF ja Venemaa jõuavad peatselt kokkuleppele tugevates majandusabinõudes, mis aitavad Venemaa tagasi reformide rööbastesse.

Kolmapäeval oli finantsturgudel tõeline paanika ning nii aktsiate kui võlakirjade hinnad kukkusid madalseisu ning rubla kurss langes.

Venemaa valitsuse võlakirjade intressimäärad kerkisid kolmapäeval Moskva pankadevahelisel valuutabörsil 75 protsendini. Aktsiate hinnad Vene RTS-kauplemissüsteemis kukkusid 13%.

Venemaa keskpank oli sunnitud tõstma refinantseerimismäära seniselt 50 protsendilt 150 protsendile, et kaitsta rubla spekulatiivse surve vastu. Dubinin ütles, et keskpanga otsus oli mõeldud lihtinimeste kaitsmiseks spekulantide rünnakute eest.

Eile toimus Vene aktsiaturul aga üle kaheksaprotsendiline tõus ja RTS-kauplemissüsteemi indeks jõudis tagasi üle 200 punkti. Langesid ka valitsuse pikaajaliste võlakirjade intressimäärad.

Üle kümnekuuliste valitsuse võlakirjade tulusus langes neljapäeval 55 protsendini.

Lühiajaliste ühe- kuni kahekuuliste võlakirjade intressimäärad on endiselt 90 protsendi juures, kuid analüütikud ennustavad ka nende tulususe langust.

Diilerite sõnul oli eilne korrektsioon ootuspärane, sest kolmapäevased kukkumised olid liialdatud.

Vene ajalehed ennustavad rubla võimalikku devalveerimist, kuigi nii president kui ka peaminister on kinnitanud, et devalveerimist ei tule.

Päevaleht Kommersant peab rublainvesteeringuid hetkel liiga riskantseks.

«Investeeringud kõvasse valuutasse pole praegu ainult 100% kindlad, vaid ka rubla võimalikku devalveerimist arvestades kasulikud,» kirjutas Kommersant. «Analüütikute hinnangul on võimalik rubla äkiline 15protsendiline devalveerimine.»

Nezavissimaja Gazeta kirjutas, et välisinvestorid oleksid rahul, kui rubla kurss dollari suhtes langeks praeguselt 6,2-lt 7--8 rublale, sest see võimaldaks alandada taevasse kerkinud intressimäärasid ning puhuda elu Vene tööstusse. Isegi kui Venemaa saab läänelt uue tugilaenu, võiks devalveerimine majandusele kasulikuks osutuda, sest see muudaks Venemaa rublavõlgade tasumise odavamaks ja aitaks Vene eksportööre, kirjutas leht.

Eile sekkus Venemaa keskpank taas aktiivselt valuutaturule ja ostis rubla toetuseks kokku kümneid miljoneid dollareid. Viimase nädala tugiostude tagajärjel on keskpanga valuutareserv kahanenud eelmise nädala 15,5 mld dollarilt 14 miljardile kolmapäeval, ütles keskpanga peadirektor Sergei Dubinin. Enne möödunud aasta oktoobris vallandunud ülemaailmset finantskriisi oli Vene keskpangal reservis 22,9 miljardit dollarit.

Venemaa on otsustanud kaitsta rubla kõikvõimalike vahenditega, kinnitas eile aserahandusminister Oleg Vjugin pressikonverentsil.

Eile saabus Moskvasse rahvusvahelise valuutafondi (IMF) Venemaa küsimuste peakoordinaator John Odling-Smee, et Venemaa valitsusega tekkinud olukorda arutada. Arutusele tuleb 670 miljoni dollari suuruse osalaenu eraldamine, mis Vjugini sõnul võimaldaks ainuüksi oma suure psühholoogilise mõjuga olukorra kiiresti normaliseerida.

Et soodustada laenu saamist, kirjutas president Boriss Jeltsin eile alla dekreedile, mis annab maksupolitseile õiguse arestida maksuvõlglaste vara. See on vastutulek rahvusvahelise valuutafondi nõudele, et Venemaa peab enne uue laenu saamist tõhustama maksukogumist.

Rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poor's võttis järelevalve alla Venemaa pikaajaliste valuutakohustuste reitingu B- ning kinnitas Venemaa lühiajaliste võlakohustuste reitingut B-. Venemaa probleemideks on suur eelarvedefitsiit, millele lisandub poliitiline ebakindlus.

Praegune terav olukord Vene finantsturgudel, suurenenud surve rublale ning ülikõrged intressimäärad muudavad võlgade teenindamise keerulisemaks, märkis agentuur. REUTERS-BNS-ÄP