Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jeltsin rahustas turge

    «Välisinvestorid võivad olla kindlad, et Venemaa finantsturg ei varise kokku,» ütles president Venemaa televisioonis.
    Kriisikoosolekust võtsid koos presidendiga osa peaminister Sergei Kirijenko, rahandusminister Mihhail Zadornov ja keskpanga president Sergei Dubinin. Enne seda, kolmapäeva õhtul, oli Kirijenko kohtunud juhtivate Vene pankurite Vladimir Potanini (Uneximbank), Vladimir Gussinski (Most), Aleksander Smolenski (SBS-AgroBank) ja Mihhail Hodorkovskiga (Menatep) ja kinnitanud, et olukord finantsturgudel on kontrolli all. Pankurid olid lubanud valitsust igati aidata.
    USA aserahandusminister Lawrence Summers avaldas eile lootust, et IMF ja Venemaa jõuavad peatselt kokkuleppele tugevates majandusabinõudes, mis aitavad Venemaa tagasi reformide rööbastesse.
    Kolmapäeval oli finantsturgudel tõeline paanika ning nii aktsiate kui võlakirjade hinnad kukkusid madalseisu ning rubla kurss langes.
    Venemaa valitsuse võlakirjade intressimäärad kerkisid kolmapäeval Moskva pankadevahelisel valuutabörsil 75 protsendini. Aktsiate hinnad Vene RTS-kauplemissüsteemis kukkusid 13%.
    Venemaa keskpank oli sunnitud tõstma refinantseerimismäära seniselt 50 protsendilt 150 protsendile, et kaitsta rubla spekulatiivse surve vastu. Dubinin ütles, et keskpanga otsus oli mõeldud lihtinimeste kaitsmiseks spekulantide rünnakute eest.
    Eile toimus Vene aktsiaturul aga üle kaheksaprotsendiline tõus ja RTS-kauplemissüsteemi indeks jõudis tagasi üle 200 punkti. Langesid ka valitsuse pikaajaliste võlakirjade intressimäärad.
    Üle kümnekuuliste valitsuse võlakirjade tulusus langes neljapäeval 55 protsendini.
    Lühiajaliste ühe- kuni kahekuuliste võlakirjade intressimäärad on endiselt 90 protsendi juures, kuid analüütikud ennustavad ka nende tulususe langust.
    Diilerite sõnul oli eilne korrektsioon ootuspärane, sest kolmapäevased kukkumised olid liialdatud.
    Vene ajalehed ennustavad rubla võimalikku devalveerimist, kuigi nii president kui ka peaminister on kinnitanud, et devalveerimist ei tule.
    Päevaleht Kommersant peab rublainvesteeringuid hetkel liiga riskantseks.
    «Investeeringud kõvasse valuutasse pole praegu ainult 100% kindlad, vaid ka rubla võimalikku devalveerimist arvestades kasulikud,» kirjutas Kommersant. «Analüütikute hinnangul on võimalik rubla äkiline 15protsendiline devalveerimine.»
    Nezavissimaja Gazeta kirjutas, et välisinvestorid oleksid rahul, kui rubla kurss dollari suhtes langeks praeguselt 6,2-lt 7--8 rublale, sest see võimaldaks alandada taevasse kerkinud intressimäärasid ning puhuda elu Vene tööstusse. Isegi kui Venemaa saab läänelt uue tugilaenu, võiks devalveerimine majandusele kasulikuks osutuda, sest see muudaks Venemaa rublavõlgade tasumise odavamaks ja aitaks Vene eksportööre, kirjutas leht.
    Eile sekkus Venemaa keskpank taas aktiivselt valuutaturule ja ostis rubla toetuseks kokku kümneid miljoneid dollareid. Viimase nädala tugiostude tagajärjel on keskpanga valuutareserv kahanenud eelmise nädala 15,5 mld dollarilt 14 miljardile kolmapäeval, ütles keskpanga peadirektor Sergei Dubinin. Enne möödunud aasta oktoobris vallandunud ülemaailmset finantskriisi oli Vene keskpangal reservis 22,9 miljardit dollarit.
    Venemaa on otsustanud kaitsta rubla kõikvõimalike vahenditega, kinnitas eile aserahandusminister Oleg Vjugin pressikonverentsil.
    Eile saabus Moskvasse rahvusvahelise valuutafondi (IMF) Venemaa küsimuste peakoordinaator John Odling-Smee, et Venemaa valitsusega tekkinud olukorda arutada. Arutusele tuleb 670 miljoni dollari suuruse osalaenu eraldamine, mis Vjugini sõnul võimaldaks ainuüksi oma suure psühholoogilise mõjuga olukorra kiiresti normaliseerida.
    Et soodustada laenu saamist, kirjutas president Boriss Jeltsin eile alla dekreedile, mis annab maksupolitseile õiguse arestida maksuvõlglaste vara. See on vastutulek rahvusvahelise valuutafondi nõudele, et Venemaa peab enne uue laenu saamist tõhustama maksukogumist.
    Rahvusvaheline reitinguagentuur Standard & Poor's võttis järelevalve alla Venemaa pikaajaliste valuutakohustuste reitingu B- ning kinnitas Venemaa lühiajaliste võlakohustuste reitingut B-. Venemaa probleemideks on suur eelarvedefitsiit, millele lisandub poliitiline ebakindlus.
    Praegune terav olukord Vene finantsturgudel, suurenenud surve rublale ning ülikõrged intressimäärad muudavad võlgade teenindamise keerulisemaks, märkis agentuur. REUTERS-BNS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.