Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norma saab 120 mln krooni sündikaatlaenu

    Küsimustele vastab EBRD Ida-Euroopa divisjoni juht Alain Pilloux

    Norma kavatseb 8,8 mln krooni kasutada investeeringuteks keskkonnasäästlikkusse. Lõviosa laenust ehk 104 mln krooni annab Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD), 16 mln krooni lisab sündikaatlaenu Eesti Investeerimispank (EstIB).
    See on märk suunamuutusest Eestis. EBRD on suunanud vahendid kolme sektorisse -- rahandus, infrastruktuur ja tööstus. Eestis olime siiani aktiivsed rahanduses ja osaliselt ka infrastruktuuris. Nüüd on meil aeg pöörata rohkem tähelepanu tööstusele.
    Me toetame ettevõtteid, kes tahavad investeerida välismaale, kes tahavad osta välisettevõtteid. Ükskõik, kas siis teistes Balti riikides, Poolas, Ukrainas või Venemaal. On suur vahe, kui firma ületab esmased vajadused leida turg ja toota kasumit. Areng jätkub ja seda tuleb toetada ning siin on näha muutusi.
    Algul ei olnud võimalik investeerida otse firmadesse, kus olid liiga väiksed projektid. Siis me tegime krediidiliini pankadele. Pangad aga andsid raha laiali firmadele. Nüüd on majanduse arenguga firmad kasvanud ja võimelised ette võtma suuremaid projekte. See on efektiivsem ka firmadele, sest vahendamine jääb ära.
    Ei ole sellist piiri. Kui teil on vaja näiteks miljon dollarit, pole kõige targem minna seda laenama suurest pangast. Me ei keeldu samas finantseerimast ühe miljoni dollari projekti, kui ta annab silmaga nähtava tulemuse. Meilt saab soodsalt raha, aga seda ei saa kergelt.
    Väiksematele ettevõtetele me laenu ei anna, aga teeme seda firmade omakapitali kaudu. Selleks on loodud investeerimisfondid. Nii on Baltimaade väikeettevõtetele mõeldud Balti väikekapitali fond, mida me toetame. Ma loodan, et see on lisaallikas väikeettevõtetele.
    Sõltub sageli informatsioonist, mida saame. Kui informatsioon on korrektne, ei võta see kunagi rohkem kui neli kuud. On olnud ka projekte, mida arutati kaks aastat. Eesti firmadele on maksimum neli-viis kuud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Tööandjad ja ametiühingud allkirjastasid miinimumpalga kokkuleppe
Neljapäeval allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.
Neljapäeval allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.