Eesti toodete ekspordi kasv on aeglustunud vaatamata sellele, et eksport suurenes aprillis 12% võrreldes mullu sama ajaga.
Võrreldes märtsiga vähenes eksport 3,7%, teatas statistikaamet. Eesti väliskaubanduse käive oli aprillis 9,8 mld krooni ja kaubavahetuse defitsiit 2,4 mld krooni.
Keskpanga statistikaosakonna töö põhjal on kaubandusstatistikas eksporti valesti kajastatud, kommenteeris kaubandusnäitajaid Eesti Panga infoosakonna juhataja asetäitja Kaja Kell.
1996. aasta keskpaigast on eksportöörid rakendanud skeemi, et kaup eksporditakse õige hinnaga tollilattu, kus müüakse see mõnele offshore-firmale mitu korda odavamalt. See tähendab väiksemaid tollimakse ja kauba püsimist konkurentsivõimelisena, rääkis Kell.
«Edaspidi tuleb Eesti Pangal seda probleemi enese avaldatavates ekspordianalüüsides arvestama hakata,» leidis Kaja Kell.
Statistika järgi langevad kaubagruppide kogused tollilaos ja kaupade väljumisel tollilaost 90--98% kokku, ent hinnad erinevad 3--4 korda. Kõige suuremad erinevused on Kella sõnul toidukaupade osas.
Tolliladude kasutamine ja sellest tingitud ebaadekvaatne kaubandusstatistika puudutab Kaja Kella sõnul eelkõige 1997. ja 1998. a, osalt ka 1996. a teist poolt. Kui 1995. a moodustas eksport tollilaost vaid 3,6 mln kr ja 1996. a 311 mln kr, siis 1997. aastal oli see number juba 1,5 mld ja 1998. a I kvartalis ligi 800 mln krooni.
Reedel pidas Eesti Pank selles küsimuses aru statistikaameti, tolliameti jt esindajate osavõtul. ÄP
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele