Maamaks jääb samaks

Pirita halduskogu liige Robert Vill ütles, et linnavalitsus soovis esialgu tõsta maamaksumäära praeguselt 0,8 protsendilt 1,2 protsendile maa maksustamishinnast. Õnneks ei leidnud ettepanek volikogus toetust, kommenteeris ta. Vill sõnas, et maksumäära jäämist senisele tasemele toetasid Reformierakonna fraktsioon ja Keskfraktsioon.

Maksumäära tõstmisel oleks maamaksust laekunud pealinna järgmise aasta eelarvesse üle 30 miljoni krooni täiendavat tulu.

Merivälja elaniku Ivar Taruste sõnul on tegu väga rõõmustava uudisega. «Ometi võttis volikogu kord vastu ühe targa otsuse,» kommenteeris ta. Viimasel ajal on Taruste väitel mitu Merivälja elanikku oma eramu maha müünud, sest maksude pidev suurenemine ja maja korrashoid käib neile üle jõu.

«Meriväljal ja Pirital on maa maksustamishind väga kõrge ja maksumäära suurendamine oleks siinkandis elavate inimeste rahakotti tühjendanud järgmisel aastal 500--600 krooni võrra,» sõnas Taruste.

Maamaksu tasutakse kindla maksumäära alusel krundi keskmisest hindamisväärtusest. Maksumäära kehtestab linnavolikogu iga aasta vahemikus 0,5--2 protsenti maa maksustamishinnast. Krundi keskmine maksustamisväärtus määratakse riigi maa-ameti poolt maa korralise hindamise käigus. Viimane korraline maa hindamine viidi läbi 1996. aastal, järgmine maade hindamine toimub 1999. aastal.

Linnade liidu büroo direktor Ain Kalmaru ütles, et maa maksumäärad on linnades ja valdades väga erinevad, osa valdu täidabki oma eelarvet peamiselt maamaksust laekuva rahaga. Käesoleval aastal peab kohalikele omavalitsustele laekuma maamaksust 249 miljonit krooni.