- OMX Baltic0,15%320,44
- OMX Riga−0,17%968,85
- OMX Tallinn−0,01%2 234,27
- OMX Vilnius0,11%1 512,79
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,00%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,54%10 518,68
- Nikkei 2252,4%69 946,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,37
- OMX Baltic0,15%320,44
- OMX Riga−0,17%968,85
- OMX Tallinn−0,01%2 234,27
- OMX Vilnius0,11%1 512,79
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,00%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,54%10 518,68
- Nikkei 2252,4%69 946,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riiklik liisingufirma ootab rahandusministri luba
«Me teame rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi seisukohta, kuid minister Mart Opmann pole liisingufirma kohta midagi öelnud,» ütles põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi (PMKF) direktor Margus Veskimäe.
Fondi nõukogu arutas Veskimäe sõnul eile liisingufirmaga seotud juriidilisi nüansse, kuid firma loomist või mitteloomist ei otsustanud. Uuesti tuleb firma asutamine Veskimäe ütlust mööda kõneks augustis.
Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep on öelnud, et rahandusministeeriumi üldpõhimõtte kohaselt ei tohi riiklikku firmat luua. «Rahandusministeeriumi selge seisukoht on, et riikliku panga või ettevõtte loomisest on imelik rääkida olukorras, kus me tegeleme kiires tempos erastamisega,» ütles Lellep.
Pühapäevani Islandil Põhjamaade ja Balti riikide rahandusministrite ühiskohtumisel maailmapanga presidendiga viibiva Mart Opmanni kommentaari ei õnnestunud Äripäeval eile saada.
Harjumaa talupidaja Ants Pihlakas ütles, et kavatseb sel aastal liisingut kasutada. «Kui on valida, kas riiklik või erafirma, võtan riiklikust firmast,» ütles ta. «Seal oleks liisinguprotsent kindlasti madalam.»
Ühisliisingu projektijuht Kristin Sepp ütles, et põllumeeste poolt nõudlust liisingu järele oleks kindlasti. «Praegu annab põllumeestele liisingut ainult paar firmat,» sõnas Sepp. «Kuigi põllumehed on korralikud maksjad, pole liisijad põllumajanduse üldise kehva seisu pärast tahtnud riskida.»
Põllumajandusliku tootmise osakaal sõlmitud liisingulepingutes oli eelmise aasta lõpul 7 protsenti, 1996. aasta lõpul oli see protsent 4,7.
Põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi selle aasta eelarve on 97 miljonit krooni, järgmiseks aastaks kavandab valitsus eraldada fondile 145 miljonit krooni.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele