• OMX Baltic0,34%302,4
  • OMX Riga−0,19%886,9
  • OMX Tallinn0,48%2 067,03
  • OMX Vilnius−0,16%1 192,54
  • S&P 5000,00%6 033,11
  • DOW 300,00%42 515,09
  • Nasdaq 1,52%19 701,21
  • FTSE 100−0,42%8 838,37
  • Nikkei 2250,59%38 536,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,89
  • OMX Baltic0,34%302,4
  • OMX Riga−0,19%886,9
  • OMX Tallinn0,48%2 067,03
  • OMX Vilnius−0,16%1 192,54
  • S&P 5000,00%6 033,11
  • DOW 300,00%42 515,09
  • Nasdaq 1,52%19 701,21
  • FTSE 100−0,42%8 838,37
  • Nikkei 2250,59%38 536,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,89
  • 26.06.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riiklik liisingufirma ootab rahandusministri luba

«Me teame rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi seisukohta, kuid minister Mart Opmann pole liisingufirma kohta midagi öelnud,» ütles põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi (PMKF) direktor Margus Veskimäe.
Fondi nõukogu arutas Veskimäe sõnul eile liisingufirmaga seotud juriidilisi nüansse, kuid firma loomist või mitteloomist ei otsustanud. Uuesti tuleb firma asutamine Veskimäe ütlust mööda kõneks augustis.
Rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep on öelnud, et rahandusministeeriumi üldpõhimõtte kohaselt ei tohi riiklikku firmat luua. «Rahandusministeeriumi selge seisukoht on, et riikliku panga või ettevõtte loomisest on imelik rääkida olukorras, kus me tegeleme kiires tempos erastamisega,» ütles Lellep.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pühapäevani Islandil Põhjamaade ja Balti riikide rahandusministrite ühiskohtumisel maailmapanga presidendiga viibiva Mart Opmanni kommentaari ei õnnestunud Äripäeval eile saada.
Harjumaa talupidaja Ants Pihlakas ütles, et kavatseb sel aastal liisingut kasutada. «Kui on valida, kas riiklik või erafirma, võtan riiklikust firmast,» ütles ta. «Seal oleks liisinguprotsent kindlasti madalam.»
Ühisliisingu projektijuht Kristin Sepp ütles, et põllumeeste poolt nõudlust liisingu järele oleks kindlasti. «Praegu annab põllumeestele liisingut ainult paar firmat,» sõnas Sepp. «Kuigi põllumehed on korralikud maksjad, pole liisijad põllumajanduse üldise kehva seisu pärast tahtnud riskida.»
Põllumajandusliku tootmise osakaal sõlmitud liisingulepingutes oli eelmise aasta lõpul 7 protsenti, 1996. aasta lõpul oli see protsent 4,7.
Põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi selle aasta eelarve on 97 miljonit krooni, järgmiseks aastaks kavandab valitsus eraldada fondile 145 miljonit krooni.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele