• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti aktsiaturg otsib toetuspinda

    Kaks viimast nädalat on Eesti väärtpaberiturul möödunud küllalt mitmepalgelises ja segases meeleolus ning investorite ootused on selle aja jooksul ilmselt jõudnud liikuda ühest äärmusest teise.
    Ülemöödunud ehk käesoleva aasta 25. nädal tegi investorite meeled kindlasti päris rõõmsaks, kui väidetavalt põhjanaabrites tekkinud huvi Eesti aktsiaturu vastu viis aktsiate hinnad kiirelt üles ja tekkis lootus, et ligi kaks kuud kestnud langusperiood hakkab läbi saama.
    Kuigi aktsiate hinnad liikusid välismaise ostuhuvi toel veidi üles, ei rutanud kohalikud investorid turule. Saavutatud toetuspind tundus õhkõrn, olles ühest küljest mõjutatud riigi nädala alguses avaldatud I kvartali maksebilansist ja teisalt Maapanga ümber puhkenud skandaalidest.
    Kui Maapanga juhtumi mõju aktsiaturule ja eriti Tal-linna börsi juhtsektorile -- pangaaktsiatele -- oli üheselt mõistetavalt negatiivne, lisades tugeva panuse usaldamatust liitumiste tõttu niigi ähmasele pangandusmaastikule, siis maksebilanss leidis mitmeid tõlgendusi.
    Ühine arvamus oli see, et avaldatud I kvartali maksebilansist võis välja lugeda nii positiivset kui negatiivset. Negatiivse poole pealt paistis silma, et üle pika aja oli üldbilanss miinuses ehk Eesti majanduses ringlev rahamass vähenes. Suurim põhjus siin oli kapitali- ja finantskonto ülejäägi märgatav vähenemine eelmiste kvartalitega võrreldes. Suur mõju kapitali- ja finantskonto ülejäägi vähenemisele ja seega ka üldbilansi puudujäägile oli samas nn stabilisatsioonifondi rahade riigist väljaviimisel.
    Positiivse poole pealt võib mainida jooksevkonto oodatust veidi paremat seisu. Kui seni oli räägitud jooksevkonto puudujäägist suurusjärgus 13% SKTst, siis maksebilansi järgi oli puudujääk vaid 11%.
    Tallinna börs reageeris toimuvale ülemöödunud nädala neljal viimasel päeval ligi 9,5protsendise hinnatõusuga. Tõus, nädalavahetus ja lähenev jaanipäev ennustasid mõningast kasumivõtmist ja sellest tulenevat korrektsiooni allapoole. Vaatamata turuosaliste arvamusele enne jaanipäeva siiski märgatavat kasumivõtmist ei toimunud. Kokkukuivanud päevakäibed rääkisid vaid investorite vähesest kauplemishuvist.
    Eelmisel reedel korrektsioon siiski toimus ja ÄP indeks kukkus tagasihoidlikus kauplemises 6,4%. Kahe nädala kokkuvõttes jäi ÄP indeks 2,1 protsendiga plussi, olles 413,41 punkti.
    Eesti aktsiaturule on viimasel ajal olnud küllalt iseloomulik, et tekkinud tõusulootused nullib kiiresti mõni väike kriisike. Reedest kukkumist võimendasid mitu asjaolu. Maapanga krahhist ära hirmutatud rahva hulgas puhkes taas krooni devalveerimise paanika ja riigikogu ei suutnud võtta vastu otsust Maapanka jäänud raha hüvitamise taktika osas -- emiteerida võlakirju või võtta stabilisatsioonifondist.
    Valitsus on teatanud oma kindlast plaanist emiteerida Maapanka jäänud raha katmiseks võlakirju. Analüütikud, pankurid ja ka osa rahvaasemikke on aga seisukohal, et maksumaksja rahaga pankurite ja riigiametnike rumalust ning saamatust kinni maksma ei peaks. Üsna kummaline, et teine võimalik variant -- raha võtmine (laenamine) stabilisatsioonifondist -- valitsusele kuidagi ei meeldi. Tekib kummaline situatsioon, et ühe käega võtab riik laenu, teisega viib raha riigist välja, kusjuures fondi, millega hiljem plaanitakse võetud laene tasuda. Investoritele on aga raha riiki toomine igal juhul meele-pärane.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Teadusnõukoja juht: kas vaktsineerida?! Seda küsimust ei tohi üldse esitada!
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Koroonapandeemiat on vara lõppenuks kuulutada. Vaktsineerimist tuleb kindlasti jätkata ja maskid varuks hoida, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.