Eesti aktsiaturg otsib toetuspinda

Kaks viimast nädalat on Eesti väärtpaberiturul möödunud küllalt mitmepalgelises ja segases meeleolus ning investorite ootused on selle aja jooksul ilmselt jõudnud liikuda ühest äärmusest teise.

Ülemöödunud ehk käesoleva aasta 25. nädal tegi investorite meeled kindlasti päris rõõmsaks, kui väidetavalt põhjanaabrites tekkinud huvi Eesti aktsiaturu vastu viis aktsiate hinnad kiirelt üles ja tekkis lootus, et ligi kaks kuud kestnud langusperiood hakkab läbi saama.

Kuigi aktsiate hinnad liikusid välismaise ostuhuvi toel veidi üles, ei rutanud kohalikud investorid turule. Saavutatud toetuspind tundus õhkõrn, olles ühest küljest mõjutatud riigi nädala alguses avaldatud I kvartali maksebilansist ja teisalt Maapanga ümber puhkenud skandaalidest.

Kui Maapanga juhtumi mõju aktsiaturule ja eriti Tal-linna börsi juhtsektorile -- pangaaktsiatele -- oli üheselt mõistetavalt negatiivne, lisades tugeva panuse usaldamatust liitumiste tõttu niigi ähmasele pangandusmaastikule, siis maksebilanss leidis mitmeid tõlgendusi.

Ühine arvamus oli see, et avaldatud I kvartali maksebilansist võis välja lugeda nii positiivset kui negatiivset. Negatiivse poole pealt paistis silma, et üle pika aja oli üldbilanss miinuses ehk Eesti majanduses ringlev rahamass vähenes. Suurim põhjus siin oli kapitali- ja finantskonto ülejäägi märgatav vähenemine eelmiste kvartalitega võrreldes. Suur mõju kapitali- ja finantskonto ülejäägi vähenemisele ja seega ka üldbilansi puudujäägile oli samas nn stabilisatsioonifondi rahade riigist väljaviimisel.

Positiivse poole pealt võib mainida jooksevkonto oodatust veidi paremat seisu. Kui seni oli räägitud jooksevkonto puudujäägist suurusjärgus 13% SKTst, siis maksebilansi järgi oli puudujääk vaid 11%.

Tallinna börs reageeris toimuvale ülemöödunud nädala neljal viimasel päeval ligi 9,5protsendise hinnatõusuga. Tõus, nädalavahetus ja lähenev jaanipäev ennustasid mõningast kasumivõtmist ja sellest tulenevat korrektsiooni allapoole. Vaatamata turuosaliste arvamusele enne jaanipäeva siiski märgatavat kasumivõtmist ei toimunud. Kokkukuivanud päevakäibed rääkisid vaid investorite vähesest kauplemishuvist.

Eelmisel reedel korrektsioon siiski toimus ja ÄP indeks kukkus tagasihoidlikus kauplemises 6,4%. Kahe nädala kokkuvõttes jäi ÄP indeks 2,1 protsendiga plussi, olles 413,41 punkti.

Eesti aktsiaturule on viimasel ajal olnud küllalt iseloomulik, et tekkinud tõusulootused nullib kiiresti mõni väike kriisike. Reedest kukkumist võimendasid mitu asjaolu. Maapanga krahhist ära hirmutatud rahva hulgas puhkes taas krooni devalveerimise paanika ja riigikogu ei suutnud võtta vastu otsust Maapanka jäänud raha hüvitamise taktika osas -- emiteerida võlakirju või võtta stabilisatsioonifondist.

Valitsus on teatanud oma kindlast plaanist emiteerida Maapanka jäänud raha katmiseks võlakirju. Analüütikud, pankurid ja ka osa rahvaasemikke on aga seisukohal, et maksumaksja rahaga pankurite ja riigiametnike rumalust ning saamatust kinni maksma ei peaks. Üsna kummaline, et teine võimalik variant -- raha võtmine (laenamine) stabilisatsioonifondist -- valitsusele kuidagi ei meeldi. Tekib kummaline situatsioon, et ühe käega võtab riik laenu, teisega viib raha riigist välja, kusjuures fondi, millega hiljem plaanitakse võetud laene tasuda. Investoritele on aga raha riiki toomine igal juhul meele-pärane.