Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandus valimiskeerisesse

    Mõnikord halvustatakse regulaarselt korduvaid valimisi kõrgematesse rahvavõimuorganitesse. Valimisvõitlus rikkuvat majanduse arengu stabiilsust. Eestis on selliste avaldustega paaril viimasel aastal esinenud reformierakondlased.
    Valimised on majandusele vastuolulise mõjuga nagu kõik nähtused siin maises ilmas. Vassimised eksitavad rahvast ja võivad luua majanduse arengu perspektiividest vale pildi. Valetajate ja vassijate võimuletulek tähendab loomulikult otsest majanduslikku kaotust.
    Kokkuvõttes on aga valimistel majandusele siiski positiivne mõju, need sunnivad poliitilisi jõude oma seisukohti selgemalt formuleerima. See mõttetöö toob mõnigi kord kaasa uued impulsid majanduslikule arengule.
    Paraku ei ilmne valimiste positiivne mõju Eestis veel täie selgusega. Eesti on kummaliselt vara sukeldumas valimisvõitluse keerisesse. Enam kui kaheksa kuud enne valimisi on mitu erakonda asunud valimisloosungeid lehvitama. Keskerakond tõstis esile astmelise tulumaksu idee. Reformierakond tuli välja lubadusega enam kui kahekordistada tubli eestimaalase keskmine palk. Seega võib juba aimata uue valimisvõitluse mingeid kontuure. Paraku on need majanduse seisukohalt küllaltki murettekitavad.
    Loomulikult antakse valimistel igasuguseid lubadusi -- kõik sõltub poliitilise jõu reaalsus- ja vastutustundest.
    Siim Kallas heidab Keskerakonna astmelise tulumaksu ideele ette ümberjagamist propageerivat populismi. Astmelise tulumaksu ideel on puudusi, kuid need ei peitu ümberjagamisele suunatuses.
    Tsiviliseeritud riikides on mõistetud, et turvalisus ja stabiilsus tulevad eelkõige kasuks jõukamatele inimestele ja nii nõutakse neilt ka selle avaliku hüve kinnimaksmist.
    Astmeline tulumaks oleks praegu enneaegne, sest sellele ei ole loodud majanduspoliitilist keskkonda. Kümneprotsendiline inflatsioon viib samuti väikese sissetulekuga inimesed kiiresti kõrge maksumäära kirve alla.
    Riiulifirmade ja offshore'ide vohamise tingimustes ei saada suure sissetulekuga isikutelt isegi proportsionaalset tulumaksu kätte. Pealegi tuleb kaaluda, kas loodetav tulu katab maksusüsteemi olulise kallinemise.
    Reformierakonna loosung esindab valimisvõitluses seda majandusele ohtlikku joont, mille eest sama erakond meid valjuhäälselt hoiatab. Kui järgmise nelja aastaga kahekordistataks reaalpalk, tooks see enamikule ettevõtetest kaasa pankroti. Nominaalpalga suurendamine kaks korda oleks võimalik ainult krooni devalveerimise tingimustes.
    Kuigi reformierakondlaste loosung on püstitatud ilmselt lihtsameelsemate valijate lollitamiseks, tähendab mõjusa poliitilise jõu selline avaldus siiski kaudset ähvardust majanduslikule stabiilsusele.
    Hämmingut tekitab, et palka lubavad suurendada end liberaalideks nimetavad poliitikud, kelle eesmärk on riigi roll majanduses minimeerida. See tähendab, et reformlased lubavad kõigil suutlikkuse piires oma palka tõsta. Kes seda ei suuda, on ise süüdi, et lollist loosungist õigel ajal aru ei saanud.
    Loodetavasti tõusevad valimiskampaanias edaspidi esiplaanile siiski Eesti majanduse sisulised põletavad arenguprobleemid.
    Janno Reiljan on Tartu ülikooli välismajandus-professor.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Energiahindade ohver: pika ajalooga leivatööstuse jaoks jääb see aasta viimaseks
Poelettidelt tuttavaid leibu ja küpsetisi valmistanud Saare Leiva töötajad saavad täna koondamisteate, sest ettevõte paneb aasta lõpus uksed kinni.
Poelettidelt tuttavaid leibu ja küpsetisi valmistanud Saare Leiva töötajad saavad täna koondamisteate, sest ettevõte paneb aasta lõpus uksed kinni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.