Majandus valimiskeerisesse

Mõnikord halvustatakse regulaarselt korduvaid valimisi kõrgematesse rahvavõimuorganitesse. Valimisvõitlus rikkuvat majanduse arengu stabiilsust. Eestis on selliste avaldustega paaril viimasel aastal esinenud reformierakondlased.

Valimised on majandusele vastuolulise mõjuga nagu kõik nähtused siin maises ilmas. Vassimised eksitavad rahvast ja võivad luua majanduse arengu perspektiividest vale pildi. Valetajate ja vassijate võimuletulek tähendab loomulikult otsest majanduslikku kaotust.

Kokkuvõttes on aga valimistel majandusele siiski positiivne mõju, need sunnivad poliitilisi jõude oma seisukohti selgemalt formuleerima. See mõttetöö toob mõnigi kord kaasa uued impulsid majanduslikule arengule.

Paraku ei ilmne valimiste positiivne mõju Eestis veel täie selgusega. Eesti on kummaliselt vara sukeldumas valimisvõitluse keerisesse. Enam kui kaheksa kuud enne valimisi on mitu erakonda asunud valimisloosungeid lehvitama. Keskerakond tõstis esile astmelise tulumaksu idee. Reformierakond tuli välja lubadusega enam kui kahekordistada tubli eestimaalase keskmine palk. Seega võib juba aimata uue valimisvõitluse mingeid kontuure. Paraku on need majanduse seisukohalt küllaltki murettekitavad.

Loomulikult antakse valimistel igasuguseid lubadusi -- kõik sõltub poliitilise jõu reaalsus- ja vastutustundest.

Siim Kallas heidab Keskerakonna astmelise tulumaksu ideele ette ümberjagamist propageerivat populismi. Astmelise tulumaksu ideel on puudusi, kuid need ei peitu ümberjagamisele suunatuses.

Tsiviliseeritud riikides on mõistetud, et turvalisus ja stabiilsus tulevad eelkõige kasuks jõukamatele inimestele ja nii nõutakse neilt ka selle avaliku hüve kinnimaksmist.

Astmeline tulumaks oleks praegu enneaegne, sest sellele ei ole loodud majanduspoliitilist keskkonda. Kümneprotsendiline inflatsioon viib samuti väikese sissetulekuga inimesed kiiresti kõrge maksumäära kirve alla.

Riiulifirmade ja offshore'ide vohamise tingimustes ei saada suure sissetulekuga isikutelt isegi proportsionaalset tulumaksu kätte. Pealegi tuleb kaaluda, kas loodetav tulu katab maksusüsteemi olulise kallinemise.

Reformierakonna loosung esindab valimisvõitluses seda majandusele ohtlikku joont, mille eest sama erakond meid valjuhäälselt hoiatab. Kui järgmise nelja aastaga kahekordistataks reaalpalk, tooks see enamikule ettevõtetest kaasa pankroti. Nominaalpalga suurendamine kaks korda oleks võimalik ainult krooni devalveerimise tingimustes.

Kuigi reformierakondlaste loosung on püstitatud ilmselt lihtsameelsemate valijate lollitamiseks, tähendab mõjusa poliitilise jõu selline avaldus siiski kaudset ähvardust majanduslikule stabiilsusele.

Hämmingut tekitab, et palka lubavad suurendada end liberaalideks nimetavad poliitikud, kelle eesmärk on riigi roll majanduses minimeerida. See tähendab, et reformlased lubavad kõigil suutlikkuse piires oma palka tõsta. Kes seda ei suuda, on ise süüdi, et lollist loosungist õigel ajal aru ei saanud.

Loodetavasti tõusevad valimiskampaanias edaspidi esiplaanile siiski Eesti majanduse sisulised põletavad arenguprobleemid.

Janno Reiljan on Tartu ülikooli välismajandus-professor.