• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab asumaid

    Just tänavu juulis oli mulle eriti aru-saamatu, miks meie kauged esivane-mad kunagi üle Uraalide siia jahedale ja vesisele maalapile kolisid. Meie asupaik ei ole päris Euroopa, ei Venemaa, ei Skandinaavia. Mingi geograafiline ja majanduslik ääremaa, kus pole suvel sooja ega talvel pakast, ei piinavat vaesust ega kosutavat jõukust.
    Emigreeruda tahaks. Just nüüd, kui tsüklonid vaevavad keha ja Talse hinge. Tänases Eestis pettunud ärimees vajaks mõõduka troopilise kliimaga paika, kus kohaliku rahva ühtlaselt madal elatustase lubaks rahakrahhides allesjäänud kroonide eest end inimesena tunda. Paraku ei ulatu Eesti riigi lühike ajalugu sinnamaani, kus Euroopa riigid eksootilisi saari ja mandreid jagasid.
    Nii on inglastel Lõuna-Aafrika ja India, prantslastel Kongo ja Komoorid, portugallastel Brasiilia ja hispaanlastel Kolumbia.
    Ja mis siis, et kunagistes kolooniates on emamaa võim kustunud. Eurooplastel on seal emakeelne asjaajamine lihtne. Isegi venelased ostavad kokku Vahemere-äärseid villasid, nüüd 20. sajandi lõpul. Üle aasta vana on grupi Eesti ärimeeste idee emigreeruda Namiibiasse ja luua seal uus eesti kogukond. Kohalkäijate kinnitusel on ses Lõuna-Aafrika väikeriigis soodne kliima, sõnakuulelikud pärismaalased ja võimalus ettevõtlust arendada. Perspektiiv jääda euroliitu pürgivas külmas Eestis ise «tööd armastava» pärismaalase rolli on paljudele hirmuäratav. Väliskapital surub Eestile peale nii nagu kunagi Lõnua-Ameerika riikidele.
    Müüt nn ideaalsest riigist, mis asub kuskil kaugel, kus valitsevad südamlikud inimsuhted, puudub halb, on väga vana. Euroopast on sajandeid põgenenud oma ideaale otsima nii kunstnikke, kirjanikke kui ka olemuselt hoopis maisemaid ärimehi ja poliitikuid. Ka eestlase Namiibia-ihaluses on omajagu groteski, huumorit. Ja sama palju tõsist alget. Neil eurooplastel, kes omal ajal kolooniatesse ümber asusid, oli erinev motivatsioon. Sõjaväelastele ja riigiametnikele anti käsk. Lisaks neile rändas kolooniatesse õnneotsijaid, armastuses pettunuid, kaupmehi ja radikuliidihaigeid.
    Külmalt ja niiskelt Inglismaalt palmisaarele kolinul võis elu küll rõõmsavärvilisemaks muutuda. Probleemid tulid hiljem, sageli majanduslikud. Nii nagu emamaal, ei jätkunud asumaadeski rikkust kõigile.
    Ma ei usu, et eestlased massiliselt kuhugi mujale rändama hakkaksid. Kuid küllaltki raske on Oxfordi lõpetanud eesti noorele selgeks teha, et silmaklapid pähe ja Eestisse tagasi. Või miks peaks varakam vanapaar pensionipõlves Eestis 8 kuud aastas päikest ja kümme kuud sooja ilma ootama.
    Soomest on kliima tõttu paljud vanapaarid kolinud Vahemere äärde. Eestit päästab see, et meil on vähe varakaid pensionäre, keskealisi, kes mujal hakkama saaksid, vähe noori, kes maailmas haridust omandamas.
    Sügiseks on vabanenud Eesti äriilmast lennukitäis viimaste aastate tegijaid, kellel paljudel siin enam ärisse asja pole. Kui paljudel neist on jõudu teostada end mujal? Kui paljud neist on suutnud turvalisse paika toimetada raha, millest piisaks äraelamiseks palmide all?
    Võlgade ja äpardunud äride eest on Eestist põgenetud 90. aastate algusest alates. Comexi juht Samusenko oli üks esimestest. Lühemaks või pikemaks ajaks kadus eelmisel nädalal üks Eesti tuntumaid maaklereid, kes ei suutnud enam oma fondi hävingut pealt vaadata. Nemad vaevalt kogukondadena elama hakkavad. Ikka üksikult.
    Pikaajalised madalrõhkkonnad atmosfääris ja äris kurnavad kõiki. Meteoroloogilist paranemist on Eestis mõttetu loota. Majandusliku kliima paranemist mõne aja pärast aga küll. Siiajääjatele on seegi lohutus.
    Margus Mets on ASi Pressinvest juhatuse esimees.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Uskumatu teekond: logistikud toovad Hiinast Euroopasse kaupa mööda maanteed
Mere- ja raudteevedude pikad tarneajad on sundinud aina rohkem ettevõtteid kaaluma võimalust tuua kaup Hiinast kohale mööda maanteed.
Mere- ja raudteevedude pikad tarneajad on sundinud aina rohkem ettevõtteid kaaluma võimalust tuua kaup Hiinast kohale mööda maanteed.
Toyota sulges tehase Venemaal
Jaapani Toyota Motor Corp otsustas sulgeda Venemaal Peterburis asuva tehase, kus peatati tootmine tarneahela häirete tõttu juba märtsis. Kevadel peatas autotootja ka sõidukite impordi Venemaale.
Jaapani Toyota Motor Corp otsustas sulgeda Venemaal Peterburis asuva tehase, kus peatati tootmine tarneahela häirete tõttu juba märtsis. Kevadel peatas autotootja ka sõidukite impordi Venemaale.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.