«Juuli algul võtsid meie ühistu liikmed tavalisest kaks korda rohkem raha välja,» rääkis Leie LHÜ juhatuse esimees Mati Toomsalu. «Seetõttu napib meil laenuressursse ja laenutahtjatest on tekkinud järjekord.»
Toomsalu sõnul võtsid inimesed raha välja jooksvateks vajadusteks. Väljavõetavad summad ulatusid paari tuhande kroonini.
Enamikul laenu- ja hoiuühistutel ei olnud kontot Maapangas. Ühena vähestest kannatas Põlvamaal Põlgastes tegutsev HLÜ Kalev, kellel jäi Maapanka kinni 31 000 krooni.
«Oli suur juhus, et jõudsime vahetult enne panga põhjaminekut välja võtta 50 000 krooni,» rääkis HLÜ Kalev esimees Indrek Holstmann. «Andsime ühistu kahele liikmele laenu.» Holstmanni sõnul palub veel kaks ühistu liiget heinatööde lõpetamiseks laenu, kuid laenu andmiseks pole momendil raha.
Loo LHÜ juhatuse esimehe ja tegevdirektori Arvo Hütsi sõnul kannatasid mõned nende ühistu liikmed Maapanga pankroti tõttu rängalt.
«Tean talumeest, kellel oli Maapangas ligi 300 000 krooni deposiiti,» täpsustas Hütsi. «Me ei saa teda kuidagi aidata. See, et ta hädas on, pole mingi alus laenu andmiseks.»
Hütsi kinnitusel peab ühistu olema äärmiselt ettevaatlik laenude andmisel. «Kuna inimesed pangast enam nii kergelt laenu ei saa, on press ühistutele väga tugevaks muutunud,» põhjendas Hütsi. Tema sõnul on nende laenuprotsent jäänud endiseks.
Laenu- ja hoiuühistute laenuressursi moodustab peamiselt liikmete enda raha. Ainsana on viimastel aastatel saanud riikliku põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondilt 0,5 miljoni krooni suurust laenu Leie LHÜ.
«Tänavu ei võetud meid enam jutule,» lisas Mati Toomsalu. «Meie käsutada on tänavu väike laen Ühispangast.»
Neljal tegutseval laenu- ja hoiuühistul on Eesti Panga asutamisluba. Ilma loata tegutseb kohaliku pangana üle kümne firma.