Kas eraldada kommerts- ja investeerimis-pangandus?

Kindlasti tuleks mõtet kaaluda. See vä-hendaks pankade kiusatust selliste väärtpaberiäridega kaasa minna. Eriti oluline oleks see praegu, sest panganduse regulatsioonid on veel suhteliselt leebed ja pangajärelevalve seisab nõrkadel jalgadel.

Eesti Pank karmistas pankadele esitatavaid nõudeid. Kui aga vaadata, mis panganduses toimus, kui suured on olnud aktsiaportfellid ning kui suured võivad tegelikult olla repolaenude kaotused, siis tänasel tasemel järelevalvega ei suudeta kunagi garanteerida, et Maapangas juhtunu enam ei korduks.

Teiseks ei jääks hoiustajate kanda aktsiaturu ega muid riske, millega nad pole arvestanud. Mõtte elluviimine tähendaks aktsiaturul lühiajalist langust, samas hakkaks raha turule teist-moodi liikuma, mitte pankade, vaid maakler-firmade kaudu. See ei tähendaks, et pankadel ei või olla tütarfirmasid, mis selliste tehingutega tegelevad, kuid pank ja tütarfirma peaksid olema väga täpselt eraldatud, et deposiitide raha ei liiguks aktsiaturule.

Pole mõtet teha suuri asju väikesteks. Pankade ümberstruktureerimine ei too turule raha juurde. Kapitaliturgudel osale-miseks on ette nähtud oma limiidid, oluline on järgida reegleid ja arvestada riske ning vastavalt sellele ka tegutseda.

Infotehnoloogia areneb sedavõrd kiiresti, et põhimõtteliselt tuleb tooteid anda kompleksselt. Riski hajutamise mõttes on pankadel kasulik tegutseda erinevates valdkondades, alates kapitali- ja rahaturgudest kuni kindlustustegevuseni välja.

Pankadevahelisel rahaturul kriisi ei ole. Pärast seda, kui pankade ühinemisprotsessid on edukalt lõppenud, läheb süsteem jälle normaalseks.

Jutud usalduse kahanemisest pankade vastu ei vasta tegelikkusele, deposiidid kasvavad pidevalt, Ühispangas juunis ca 500--600 miljoni võrra. Kaks kolmandikku endise Maapanga klientide rahast jääb deposiitidele. Praegu tuleb olla ettevaatlik. Eesti seisab hetkel murdepunktis -- areng võib toimuda nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Kõigil tuleb tegelda oma põhitegevusaladega.