• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas eraldada kommerts- ja investeerimis-pangandus?

    Kindlasti tuleks mõtet kaaluda. See vä-hendaks pankade kiusatust selliste väärtpaberiäridega kaasa minna. Eriti oluline oleks see praegu, sest panganduse regulatsioonid on veel suhteliselt leebed ja pangajärelevalve seisab nõrkadel jalgadel.
    Eesti Pank karmistas pankadele esitatavaid nõudeid. Kui aga vaadata, mis panganduses toimus, kui suured on olnud aktsiaportfellid ning kui suured võivad tegelikult olla repolaenude kaotused, siis tänasel tasemel järelevalvega ei suudeta kunagi garanteerida, et Maapangas juhtunu enam ei korduks.
    Teiseks ei jääks hoiustajate kanda aktsiaturu ega muid riske, millega nad pole arvestanud. Mõtte elluviimine tähendaks aktsiaturul lühiajalist langust, samas hakkaks raha turule teist-moodi liikuma, mitte pankade, vaid maakler-firmade kaudu. See ei tähendaks, et pankadel ei või olla tütarfirmasid, mis selliste tehingutega tegelevad, kuid pank ja tütarfirma peaksid olema väga täpselt eraldatud, et deposiitide raha ei liiguks aktsiaturule.
    Pole mõtet teha suuri asju väikesteks. Pankade ümberstruktureerimine ei too turule raha juurde. Kapitaliturgudel osale-miseks on ette nähtud oma limiidid, oluline on järgida reegleid ja arvestada riske ning vastavalt sellele ka tegutseda.
    Infotehnoloogia areneb sedavõrd kiiresti, et põhimõtteliselt tuleb tooteid anda kompleksselt. Riski hajutamise mõttes on pankadel kasulik tegutseda erinevates valdkondades, alates kapitali- ja rahaturgudest kuni kindlustustegevuseni välja.
    Pankadevahelisel rahaturul kriisi ei ole. Pärast seda, kui pankade ühinemisprotsessid on edukalt lõppenud, läheb süsteem jälle normaalseks.
    Jutud usalduse kahanemisest pankade vastu ei vasta tegelikkusele, deposiidid kasvavad pidevalt, Ühispangas juunis ca 500--600 miljoni võrra. Kaks kolmandikku endise Maapanga klientide rahast jääb deposiitidele. Praegu tuleb olla ettevaatlik. Eesti seisab hetkel murdepunktis -- areng võib toimuda nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Kõigil tuleb tegelda oma põhitegevusaladega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.