Välisministeeriumist alguse saanud ja 18. juunil riigikogus vastu võetud riigilõivu muutmise ja täiendamise seaduse kohaselt hõlmab hinnamuutus nii piiril väljastatavat ühekordset viisat, transiitviisat kui ka grupiviisat.

Kapten Leon Meier piirivalveameti piiriosakonnast ütles, et Tallinna reisisadamas ja Tallinna lennujaamas anti seni põhiosa viisadest.

Estravel-Keskuse Eesti ja Baltikumi turismi direktor Anne Samlik ütles, et temale tuleb viisahinna tõus uudisena, sest reisibüroosid ei ole sellest informeeritud. Samlik lisas, et selline samm elimineerib täielikult ühepäevaturistid, kes Soomes turistidena käies sooviksid teha visiidi ka Eestisse. Ühepäevasele reisile tulijad ei sõida aja kokkuhoiu huvides aeglaste laevadega, vaid katamaraanidega, mille piletihinnad ei ole samuti soodsad. Koos laevapiletitega hakkaks Eesti külastamine maksma üle tuhande krooni ja sellist hinda pole nad nõus maksma, märkis Samlik.

Samlik lausus, et ootus, nagu hakkaksid inimesed siis viisasid rohkem välisesinduste kaudu taotlema, ei ole põhjendatud. «Reisibürood ei ole jõudnud oma partnereid sellest informeerida ja kui inimesed tulevad siia, tabab neid piiril ?okk ja nad lähevad lihtsalt tagasi. Inimesed, kes tahtsid Eestiga lihtsalt tutvuda, olemata veendunud meie turvalisuses, ei tule siia enam tagasi. Eestil jäävad saamata tulud kaubanduses ja transpordis.

Eesti kodanikel tuleb välisriigi piiril viisa eest maksta kõige rohkem 20 Saksa marka ehk 160 krooni.

Välisministeeriumi infoosakonna juhataja Ehtel Halliste ütles, et ministeeriumi algatatud seaduseelnõu oli tingitud rahvusvahelisest tavast, mille kohaselt piiril erandkorras välja antavad viisad on kallimad kui välisesindusest väljastatavad.

Halliste lisas, et piirilt saab viisat siiski erandkorras ja seni on inimestele vastu tuldud, arvestades Eesti suhteliselt tagasihoidlikku välisesinduste arvu. Halliste lausus, et kuna viisateenustest laekuvad tulud otse riigieelarvesse, ei saa välisministeerium viisahindade tõusust majanduslikku kasu.